Skip to footer
Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Firma suvepäevadel ainult leiva ja tsirkusega läbi ei saa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eve Kruuse
Rulluisutajad, olles maratonirajal üksteisele konkurendid, teevad parima tulemuse saavutamiseks vajadusel tõhusat koostööd. Töökollektiivid saavad seesugust üksmeelt harjutada näiteks firma suvepäevadel.

Hästikorraldatud suvepäevadesse mahub nii meelelahutus kui tööalaste teadmiste täiendamine. Väiteid, et suvepäevadel tahetakse vaid tasuta süüa, juua ja nalja, nimetas psühholoog Voldemar Kolga alandamise strateegiaks.

Kolga sõnul arvatakse, et kui ette võetakse mõni kollektiivne üritus, inimese käitumise standard langeb. «See on negatiivne vaade inimese olemusele, sellised kommentaarid teevad inimest primitiivsemaks. See on alandamise strateegia: anna leiba ja tsirkust, siis on kõik korras,» rääkis Kolga.



Tema arvates on suvepäevi vaja nii konkreetsele persoonile kui ka asutusele tervikuna. «Eesti kultuur on ju individualistlik. Suvepäevad peaksid olema kindlasti perepäevad, sest see on üks väheseid võimalusi, kus inimesed saavad tundma õppida üksteise teist poolt – peret ja lapsi. See on horisontaalne suhtlemine, kus eesmärgiks ei ole näidata tulemusi – see on hädavajalik üksmeele arendamiseks,» rääkis Kolga.



Tema meelest on meie inimeste vahel vähe vahetut suhtlemist, tavaliselt ei ole ka koosolekuid palju, nii et igaüks nohistab omaette ja muututaksegi kummaliseks.



Mujal maailmas, näiteks Ameerikas, on suvepäevade sarnaseid üritusi Kolga väitel palju sagedamini.



«Et saada eurooplasteks – st inimesed suhtlevad, teevad head, on kommunikatiivsed ja rõõmsad ning tunnevad heameelt teise inimese ja tema lapse üle – ongi vaja suvepäevade -sarnaseid üritusi. Kui sulle mõni kolleeg ei meeldi väga, aga sulle võib sümpaatne tunduda tema laps või naine, võib-olla muutub selle läbi sinu suhtumine ka kolleegi,» rääkis Kolga.



EBSi õppejõu Tiina Tšatšua meelest on ohtlik minna kergema vastupanu teed ehk palgatakse üks ansambel, antakse ohtralt süüa-juua ja öeldakse, et need ongi suvepäevad. «On ettevõtte raha sihipärane kulutamine ja on ettevõtte raha raiskamine. Suvepäevadel peaks olema kindlasti eesmärk,» rääkis Tšatšua.



Tema meelest tuleks hästi korraldatud suvepäevadesse kokku panna kaks asja – meelelahutus ja teadmiste täiendamine. «Sest mida laiem on meie silmaring, seda vabamad oleme oma otsustes. Inimesed töötavad ettevõttes hästi siis, kui nad tunnevad ennast töö juures kindlalt, aga kindlalt tuntakse ennast siis, kui kodu toetab. Sellepärast on oluline ka võimalusel töötajate perede kaasamine,» selgitas Tšatšua.



Ta hindab suvepäevi, kus programm on koostatud valikuvõimalusega, nii et iga osaleja saab valida teda huvitava tegevuse. Ja kes tahab lihtsalt rannaliival pikali olla – tal peab see õigus olema.



«Kindlasti on ettevõtteid, kus inimestele on olulisim saada tasuta süüa, juua ja palju nalja, aga seda ei tohi üldistada. Mina ei palkaks mitte kunagi endale appi korraldajafirmat, kes näeb minu töötajates ainult alkoholitarbijaid ja naljategijaid. Kui kellegi jaoks on suvepäevadel alkoholitarbimine lõdvestus, siis ma ei saa aru, miks peaks ettevõte sellesse investeerima,» rääkis Tšatšua.



Tema sõnul sõltub firmast, kas ta arvestab ainult vähemusega, kes soovib just sellist meelelahutust, või ta näeb vaeva selle nimel, et see vähemus ei hakkaks domineerima, sest siis võib juhtuda, et head meelelahutust ja oma aega hindav osa kolleegidest jääb lihtsalt tulemata.


Suvepäevad on olulised meeskonna liitmise seisukohalt ja nendesse tasub kindlasti investeerida, lisas Tšatšua.

Kommentaarid
Tagasi üles