Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kas salenemisvahendid täidavad antud lubadusi?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Stina Eilsen
Copy
Liivalaia apteegi proviisor Helene Juhanson soovitab enne lahjumispreparaadi ostmist kindlasti apteekrilt või arstilt nõu küsida, sest salendajaid on väga erineva toime ja mõjuga.
Liivalaia apteegi proviisor Helene Juhanson soovitab enne lahjumispreparaadi ostmist kindlasti apteekrilt või arstilt nõu küsida, sest salendajaid on väga erineva toime ja mõjuga. Foto: Marina Puškar

Kevadel astub apteeki aina tihedamini inimesi, kellel pole muud soovi kui leida mõni pulber või plaaster, mille abil kiiresti ja valutult kaalust alla võtta.

«Soovid on lihtsad – andke midagi, mis suveks saledaks teeks! Kevadel on kaalu langetada soovijate arv kõvasti kasvanud, sellist päeva, kus lahjumisvahendit ei küsitaks, ei olegi,» ütlevad Stockmanni kaubamajas asuva Liivalaia apteegi proviisor Helene Juhanson ja farmatseut Kaja Lasn. Huvi tunnevad nende jutu järgi nii naised kui ka mehed, kuigi viimaseid võib siiski ühe käe sõrmedel üles lugeda.



«Naudi rasvaseid toite ilma kaalus juurde võtmata, söö ilma südametunnistuse piinadeta!» kutsub reklaam ajakirja kaanel salendajat ostma ja senist mõnusat elu jätkama.


Salenemisvahendite reklaamid on ahvatlevad – sageli lubatakse muinasjutulisena tunduvat kaalukaotust imelühikese ajaga. Kas pole ahvatlev võtta paar tabletti ning lemmiksaiakesi edasi süües mugavalt mõne nädalaga kümme kilo kaalu kaotada?



Uuri preparaadi koostist



Kõhnumisvahendeid ning nende toimet põhjalikumalt uurinud Tallinna Tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli dotsendi Tiiu Lieberti sõnul väheneb isegi täielikul nälgimisel kehakaal nädalas 1,5–2 kilogrammi. «Normaalseks loetakse kaalukaotust üks kilo nädalas,» mainib ta.



Liebert soovitab kindlasti enne preparaadi ostmist uurida selle toimet ja võimalikke kõrvalmõjusid. «Riske võib olla mitmesuguseid alates sellest, et vahend ei toimi, ja lõpetades võimalusega, et see ohustab tervist.» Kuna salendajate puhul on tegemist toidulisanditega, siis ei kontrollita ka nende koostist nii täpselt, nagu seda tehakse ravimite puhul.



Näiteks mõningad «rasva põletavad» lahjumisvahendid võivad sisaldada dopingaineid, taimeekstraktide kontsentraate sisaldavad vahendid aga pärineda Aasiast, kus saastumise oht on suur.



Preparaate võib kasutada ja osta peaaegu igaüks, kuid kui sellega ei kaasne toiduvaliku muutus ja soovitavalt ka kehalise koormuse suurendamine, pole põhjust optimismiks. Lahjumiseks ette nähtud retseptiravimitel on nii palju kahjulikke kõrvalmõjusid, et neid tuleks kasutada vaid äärmuslikel juhtudel.



Toitumisteadlane peab kõige kahtlasemaks neid lahjumispreparaate, mida postimüügi teel müüvad vahendusfirmad ning kus aadressiks on e-mail või postkastiaadress, kuna sel juhul on raske tootjaga ühendust saada. Eelistada võiks tuntud firmasid.



Arst ja Kaalujälgijate rühmajuht Mai Maser soovitab enne lahjumisvahendi ostmist mõelda sellele, et ka taimsed ja looduslikud ained mõjuvad inimestele erinevalt ning ainult tableti või plaastri abil ei ole püsivat imetulemust kindlasti võimalik saavutada.



«Kaalutõus ei tulnud ju seitsme päevaga ja ka kaalulangus ei tule seitsme päevaga,» tõdeb Maser. «Kui tuli tasapisi, siis läheb ka maha tasapisi. Enamasti on kaalutõus siiski söömisega seotud, harvemini ainevahetushäiretest põhjustatud.» Kui tegemist on ainevahetushäirega, siis tuleb kasutada retseptiravimit vastavalt arsti soovitustele.



Poest ära osta



Sageli tunnistavad ka kaalujälgijad rühmajuhile, et jõudsid rühma n-ö viimase võimalusena. «Nad on proovinud kõiki  võimalusi, ka salenemispreparaate, kuid tulutult,» mainib Maser.


Mõned preparaadid seovad ravimeid, näiteks rasestumisvastaseid ja vere kolesteroolitaset alandavaid. Toidukauplustest ei soovita arst kõhnumisvahendit hankida, sest enne tarvitamist on soovitatav pidada nõu spetsialistiga.



Müüdid ja tegelikkus



•    Müüt: nädalas on võimalik kehakaalu vähendada 10 kilogrammi või enam.


•    Tegelikkus: see ei ole võimalik, sest isegi täielikul nälgimisel väheneb kehakaal nädalas 1,5–2 kilogrammi. Üle ühe kilo kehakaalu vähenemist nädalas ei soovitata, sest sellega kaasnevad tõsised riskid sinu tervisele.


•    Müüt: kõik taimedest saadavad lahjumisvahendid on ohutud.


•    Tegelikkus: mõni neist (näiteks Ephedra) on väga ohtlik, selle üleannustamine võib lõppeda surmaga. Osta kõhnenemisvahendeid apteegist, siis saad ka apteekrilt nõu küsida.


•    Müüt: enne kõhnumist soodustava toidulisandi kasutamist ei ole vaja konsulteerida arstiga.


•    Tegelikkus: seda on vaja kindlasti teha. Mõni vahend seob ka ravimeid, näiteks rasestumisvastaseid ja vere kolesteroolitaset alandavaid.


•    Müüt: lahjumisvahendid on paisuva vööümbermõõduga inimese ainus lootus kaalu vähendada.


•    Tegelikkus: kui sellega ei kaasne muutused toidusedelis ja kehalise koormuse suurendamine, ei mahu sa iialgi oma ülikooliaegsetesse teksadesse.


•    Müüt: kaalu vähendava retseptiravimiga on kerge viis kilo kaalust maha võtta.


•    Tegelikkus: hoidu nendest. Retseptiravimid on nii ohtlike kõrvalmõjudega, et neid kirjutatakse üldjuhul välja vaid suure ülekaaluga inimestele, kellel rasvumine on suuremaks ohuks kui ravimi kahjulikud kõrvaltoimed.



Allikas: toitumine: müüdid ja tegelikkus Tiiu Liebert

Tagasi üles