:format(webp)/nginx/o/2013/09/06/2306521t1hfcec.jpg)
Psühhosotsiaalsed tegurid ja stress on südamehaiguste kujunemisel väga olulised, põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist.
Vanades Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas suurendab stress südamehaiguste riski mõõdukalt, seetõttu on sellele vähe tähelepanu osutatud.
Ida-Euroopa riikide suures südamehaiguste levimuses ja nn terviselõhes arenenud riikidega on peasüüdlaseks ilmselt just psühhosotsiaalsed tegurid.
Eeltoodud hüpoteesi kinnitab ka SWESTONIA uuring, milles võrdlesime Tartu ja Stockholmi elanike südamehaiguste riskitegureid ja tuvastasime tartlastel tunduvalt kõrgema stressitaseme ja madalama elukvaliteedi.
Positiivne stress on edasiviiv jõud. See annab inimesele täiendava jõu ja efektiivsuse kõige erinevamate ülesannete lahendamisel ja loometöös. Negatiivne stress ja kõik negatiivsed emotsioonid (viha, kadedus, hirm, süütunne, pettumine jne) soodustavad südamehaiguste teket.
Südame isheemiatõbe on peetud direktorite ja juhtivtöötajate haiguseks. Siiski näitab praegune arenenud riikide haigestumise trend ilmselgelt, et südamehaigused vähenevad jõudsalt haritud ja kindlustatud inimeste hulgas ja sagenevad madalama haridustaseme ja sissetulekuga elanike hulgas.
Peapõhjused on erinevus elustiilis ja vähem kindlustatud inimeste piiratud võimalused oma eluviisi tervislikumaks muuta. Ka kõrge stressitase ja negatiivsed emotsioonid soodustavad vähem kindlustatud inimestel varajast südamehaiguste teket.
Palju on räägitud südamehaiguste seosest nn A-tüüpi käitumisega. A-tüüpi käitumine on käitumiskompleks, mida iseloomustab eesmärgile orienteeritud agressiivne lakkamatu võitlus, saavutamaks üha enamat järjest lühema ajaga. Kui tarvis, siis ka võitlus vastandlike jõudude ja isikute vastu. On näidatud, et A-tüüpi isikud suudavad tunduvalt enam keskenduda probleemidega tegelemisele.
Kui selline isik suudab endale püstitatud ülesanded lahendada ja tunneb elust rõõmu, on kõik korras.
Tegelikus elus jõuavad aga pea kõik A-tüüpi inimesed oma võimete piirile, mil hakkavad kuhjuma tegemist vajavad tööd ja tekib rahulolematuse tunne. Selline olukord võib pikapeale viia nn läbipõlemissündroomi väljakujunemisele.
Läbipõlemissündroom on kroonilise stressi ilming, mida iseloomustavad füüsiline väsimus, vaimne kurnatus ja tunnetuslik hääbumus. Seda esineb Eestis üliintensiivse elustiili ja vähese puhkuse tõttu kahjuks liiga sageli.
Läbipõlemissündroomiga kaasneb sageli vere kolesterooli (eriti LDL-kolesterooli ehk nn halva kolesterooli), veresuhkru ja teiste riskitegurite taseme tõus.
Kuidas stressi maandada? Sageli haaratakse esimesena ettejuhtuvate peibutavate vahendite järele nagu alkohol ja suits. Kahjuks on need ainult näilised stressimaandajad, mis pikas plaanis ainult süvendavad pinget, tekitavad lisaprobleeme, kahjustavad kogu organismi ja annavad väga lühiajalise lõõgastuse.
Ka antidepressante kasutatakse liiga kergekäeliselt ja nende toimesse usutakse vahel liialt palju. Minu kogemus näitab, et antidepressandid on tõhus vahend mingil eluperioodil tekkinud kriisiolukorra ületamiseks. Need ravimid ei asenda aga mingil juhul tervislikku elustiili. Kui säilivad ärevust ja meeleolulangust põhjustavad tegurid, taastub endine olukord varsti pärast ravimite tarvitamise lõpetamist.
Kõige paremateks stressimaandajateks on nn kolm s-i: sport, saun ja seks, mis tagavad lõõgastuse ja positiivse emotsiooni. Neile lisandub väga olulise tegurina piisav uni. Tänapäeva Eestis oleme jõudnud tasemele, mil ületöötamine ei ole enam laialdaselt kiidetud eluviis. Üha tähtsamaks muutub elukvaliteet. Intensiivsele tööle peab järgnema kosutav puhkus. Meie tervisevaru pole lõputu ja ainult tervislik eluviis võimaldab seda taas toota.
Südamearstina soovin kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga ja hobidega tegelemisel. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt.