Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/06/2306253t1hbbdb.jpg)
Mõisted «Ilus maja» ja «Arhitektuurikonkursi võiduprojekt» ei pruugi olla sünonüümid, väidab arhitekt Marju Mutso.
Milline projekt võiks võita arhitektuurikonkursi?
«Kindlasti särava sisulise ideega projekt, mis lahendaks võimalikult hästi asukoha probleemid ning sobituks etteantud keskkonda. Või siis vastupidi vastanduks keskkonnale, kui soovitakse mingit märkehitist,» kinnitab Marju Mutso.
«Nõndanimetatud ilu on siin kindlasti teisejärguline. Kindlasti oodatakse aga häid proportsioone ja head materjalikäsitlust.»
Vaid viimastest jääb Mutso hinnangul kindlasti väheks, pealegi on venitatud proportsioonid ja teadlik robustne materjalivalik mõnikord etteantud kontekstis palju sobivamad ning lahendus põnevam ja mõjusam.
Kuusepostid kui katedraal
Üks võimalus ilusa maja saladuse otsimiseks on vaadata arhitektuurivõistluste tulemusi. Näiteks Puuinfo on puitarhitektuuri võistlusi korraldanud nüüdseks juba viis aastat ja igal aastal on olnud midagi arhitektuurselt huvitavat ja insenerlikult nutikat.
Esimese võistluse võitja, Aarna lauda, tihedalt paiknevad lihtsad kooritud kuusest postid on hiljem fotodel nähtuna sageli esile kutsunud kommentaari «nagu katedraal».
Aarna laut on hea näide sellest, et lihtne ja otstarbekas on tihti ka ilus: just postide suur arv lubab neil muutuda visuaalseks dominandiks, väidab Puuinfo projektijuht Märt Riistop.
Huvitavamaid tulemusi on tihti saadud erinevate materjalide kombineerimisel. Liimpuidu eriauhinna saajate hulgas on Viimsi kooli hoone, mis tunnistati samal, 2006. aastal ka Eesti parimaks betoonehitiseks.
Kooli liimpuitraamistuses aknad mõjuvad elava ja lastesõbralikuna ning sobituvad kalgi ja kõva betoonfassaadiga hoone ümbrusega, metsa- ja rannamaastikuga.
Lisaks loovad raudkloriidiga töödeldud betoonpinnad kaugemalt vaadates mulje, nagu oleks tegemist vineerfassaadiga. Liimpuit tasakaalustab betooni kalkust ka hoone sees.
Võistlustele esitatud eramutest on Riistopi hinnangul üks meeldejäävamaid eelmise aasta võidutöö, arhitekt Karmo Tõra poolt oma koduks ehitatud kaunis ja insenerlikult huvitavate lahendustega maja.
Selle maja põhiplaan lähtub krundile kasvama jäetud mändidest, mis paiknevad poolkaarekujulise eluploki tsentris. Poolkaarekujuline on ka saunaplokk, omavahel on need plokid ühendatud terrassiga.
Hoonete fassaadid on kaetud püstiste prussidega, mis eluplokis on fassaadist kõrgemale ulatudes ühtlasi katuseterrassi piirdeks.
Üldse on puit Riistopi väitel aastate jooksul nähtavamaks muutunud, eriti liimpuit. Puitvõresid on ilmunud isegi Lasnamäe viiekordsetele uusehitistele.
Eesti hoone tellisearhitektuuri aastaraamatus
Tellishoonete võistlus toimus Eestis vaid korra, küll valiti KOKO Arhitektid OÜ (Lembit-Kaur Stöör, Andrus Kõresaar ja Tõnis Kimmel) projekteeritud Tallinna sünagoog tänavu rahvusvahelise tellisarhitektuuri aastaraamatusse «brick08».
Konkursile Brick Award 2008 esitasid arhitektuurikriitikud 19 riigist 55 tööd ning üriil ei olnud lihtne valida 5 auhinnalist tööd ja 35 aastaraamatusse pääsenud projekti.
Võitjate väljaselgitamisel oli lisaks innovatiivsele välisilmele ja ehitusmaterjalide oskuslikule kasutamisele esmaseks kriteeriumiks siiski ehitise funktsionaalsus.
Maailma suurim tellisetootja Wienerberger Group on parimaid tellisehitisi valinud ja nende autoreid autasustanud alates 2004. aastast.
Mis on üldse betoonehitis?
Juba kaheksa korda on Eestis võisteldud aasta parima betoonehitise tiitlile. Mida aga üldse mõelda betoonehitise all?
«Kindlasti ei piisa sellest, et hoone ehitamisel on kasutatud betooni, olgu siis valatud kujul või elementidena,» väidab kahel korral Aasta Betoonehitise tiitli väärinud hooned projekteerinud arhitekt Emil Urbel.
«Minu jaoks on betoonhoone selline, kus betooni on kasutatud nii konstruktiivse, piirde- kui ka viimistlusmaterjalina.»
Läinud aastal osales Urbel esimest korda ka Aasta Betoonehitise konkursi üriis. «Betoon on palju võimalusi pakkuv ehitusmaterjal,» kommenteeris ta.
«Samas peab ka ütlema, et mõne objekti puhul jäi arusaamatuks, miks need konkursile esitati. Betooni oli küll kasutatud, ent kindlasti ei olnud tegu betoonehitisega. Ja kui siis ka ehituse kvaliteet lonkas kahte jalga, oli neid hooneid üsna kurb vaadata. Igal materjalil on oma loogika ja selle kasutamisel omad reeglid. Kui neid ei järgita, siis on lõpptulemus kehvake. Ei ole mõtet ehitada betoonist puumaja!»
Urbeli sõnul on tore vormidega mängida ja lasta vaimul lennelda, ent paraku jääb maa külgetõmbejõud ikkagi toimima. Niisiis ei saa eirata konstruktiivset ja arhitektuurilist loogikat. Oluline on, et hoone sobiks ka keskkonda, et see moodustaks terviku nii olnu, oleva kui tulevaga.
«Betoon on tegijale kapriisne materjal hilisemat parandamise ja lappimise võimalust sellega pole. Hea tulemuse saab vaid siis, kui meister tunneb oma tööd,» rääkis Urbel.
«Niisiis, kui teil on tükike maad ja te soovite sinna miskit ehitada, siis vaadake esmalt rahulikult ringi, milline materjal plaanitava rajatise jaoks selle koha peale kõige paremini passib!»
Konkursi Aasta Betoonehitis võitjad läbi aegade:
Rocca al Mare koolimaja (AB Urbel ja Peil) 2000
Kuivpuisteainete terminal Muugal (projekteerija Randväli ja Karema AS) 2001
Tartu vangla (Kalle Rõõmuse AB) 2002
Eramu Miidurannas (AB Emil Urbel) 2003
Ülemiste hotell (arhitekt Martin Aunin) 2004
TTP ärihoone Tallinnas (arhitekt Meelis Press) 2005
Luku-Experdi büroohoone (arhitekt Hindrek Kesler) 2006
Puurmani kaarsild (projekteerija ja konstruktsioonid Siim Idanurm ja Juhan Idanurm) 2007