Killustatud sebimine arengut ei too

Juhan Bernadt Foto: Pm

Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie ja Ekspordi Akadeemia konsultant Juhan Bernadt arvavad üheskoos, et sõnadest hoolimata ei pane riik tegelikult ekspordi arendamisele piisavalt rõhku.

Jätkusuutliku ja kõrge lisandväärtusega ekspordi kasv on Eesti majandusele ülioluline. Sel teemal on nii palju räägitud, et pole vist enam ühtegi inimest, keda peaks selle olulisuses veenma. Konkreetseid ettepanekuid pole aga siiani esitatud.

Seetõttu tuleks laiemas ringkonnas olukord läbi mõelda ning formuleerida suund, mis viiks Eesti ekspordi uutele radadele.

Enamik Eesti ettevõtetest on olnud viimastel aastatel hõivatud koduturu nõudluse täitmisega. Ekspordi arendamisele ei ole jätkunud tähelepanu ning panused nii ressurssides kui juhtimises jäid napiks. Tihti peeti eksportimise konkurentsieeliseks hinda, mida tänu madalatele kuludele (peamiselt palgakuludele) suudeti pakkuda.

Praegu, kui meil enam ei ole kulueelist, kui maailmamajandus kannatab surutise all, seisame me väljakutse ees – mida teha, et saaksime rahvusvahelistel turgudel konkureerida muu, kui hinnaga ning kuidas suurem osa eksporditud kaupade ja teenuste väärtusest Eestisse jääks?

Edukas eksport on tagajärg, mille toovad kaasa pikaajalised strateegilised otsused, alustades hariduspoliitikast, seadustest, madalast halduskoormusest, hästi suunatud toetusmeetmetest ettevõtete endi efektiivsete töö- ja tootmismetoodikateni.

Eesti puhul torkab silma killustatus – avaliku sektori osapooled ei tegutse koos. Kui sellele lisada teadmine, et ka ettevõtetevaheline koostöö jätab soovida, on tulemuseks ressursside pihustatus ja tulemuse puudumine.

Oluline faktor Eesti suunamatu arengu taga on, et puudub kokkulepitud ja selgelt väljaöeldud ühine visioon, puudub strateegia, kus Eesti kümne aasta pärast eksportiva riigina peaks olema, ning plaan, kuidas sinna jõuda.

Arusaadaval ja väljakutset pakkuval visioonil on ülitähtis roll juhtimaks riike, organisatsioone või ettevõtteid. Visioon on tööriist, mille abil saab koondada inimeste eesmärke ja juhtida nende tööpanuseid soovitud suunas. Seepärast on vaja, et Eesti sõnastaks ekspordiarengu visiooni, mis koondaks ressursse ja ajusid arendamaks tulevikku ühes suunas.

Visioon on tulevikuplaan, mida ei saa teha vaid senitehtut vaadates ja statistikat kasutades. Me peame sundima end vaatama kaugemale ja otsustama isegi asjade üle, mida me veel ei tea, aga tahame teha.

Visioon peab olema arusaadav ja üheselt mõistetav kõigile, kes seda ellu viivad, ning viitama ka võimalikele lahendustele. Loosungite aeg võiks olla möödas. Visioon ei saa olla ainult poliitiline – see peab olema tõlgendatav majanduslikes terminites. Poliitika peab toetama selle elluviimist.

Visioon peab arvestama meie investeerimis- ja kaubanduspartnerite ning rahvusvahelise finantssektori olukorda. Ilma ressursse planeerimata pole mõtet unistada.

Visioon peab välja ütlema, milline võiks Eesti võimalik positsioon olla arvestades välisühiskonna arengut, tarbijate ja klientide soove ning Eesti võimet tarnida kaupa ja teenuseid valitud turgudele ja tarbijatele. Luua tuleb plaan, mis hõlmab kõiki valdkondi, ametiasutusi ja tegevusi, et Eesti eksport liiguks soovitud positsiooni.

Visioon ja sellest tingitud vajaliku strateegia elluviimise plaan ei teki üleöö, vaid nõuab tõhusat tööd, kus ei osale ainult ühe asutuse või valdkonna tegelased. Suund, mida visioon sõnastab, hakkab mõjutama Eesti riigi pikaajalist majanduspoliitikat ning sellega koos kõiki teisi valdkondi. Sellist plaani tuleb arendada laiemalt, kaasates esindajad kõikidest riigiasutusest, ettevõtetest, mõttekodadest, erakondadest ja huvirühmadest, sest selle elluviimine puudutab kõiki ühiskonnakihte ja sektoreid.

Väikese riigi jaoks nagu Eesti, kus napib loodusressursse, ongi peamiseks ressursiks inimesed, nende kutseoskused ja koostöövõimekus. Ekspordiprogrammi ei ole võimalik edukalt täita vaid mõne äriringkonna keskselt ega ainult tulundussektoripõhiselt. Veelgi lootusetum oleks kava elluviimine, kui seda toetab vaid mõni ärirühmitus või erakond.

Majandusministeeriumi koostatud välisinvesteeringute ja ekspordikava «Made in Estonia» on samm õiges suunas, ent kogu plaanis on puudu üks oluline komponent – mida ettevõtja tegema peaks. Isegi ettevõtlusorganisatsioone on mainitud üksnes teatud tegevuste ellu­viijate või partneritena.

Visiooni ja strateegia väljatöötamisel on ülitähtis ka otsus, millised majandussektorid ja sihtturud on Eesti ekspordile prioriteetsed. Mitte selleks, et haaret turgudel piirata, vaid just fokuseerida – paraku ei suuda me kõiki turge korraga vallutada. Kui tahame hästi teenida, peame õppima äri tegema kõrgema ostujõu ja tihedama konkurentsiga piirkondades.

Visiooni ja strateegia arendamist tuleb kiiresti alustada, sest iga päev, kui me ei tegele sellega, jääme maha konkureerivatest riikidest, kellel on pikaajaline arengusuund juba paika pandud.

Kui kriis on möödas ja majandus taas kasvab, peame olema ettevalmistatud, sest riikidevaheline konkurents kasvab. Meie eelised võivad aga veelgi kahaneda, kui me ei suuda oma konkurentsivõimet jõuliselt arendada ja visioonis kokku leppida.