/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2008/06/13/49275t1h0cb7.jpg)
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis eile parlamendis esimese lugemise, parteitu riigikogu liige Jaan Kundla leidis, et erakondade rahastamist on selles liiga vähe kärbitud.
Jaan Kundla võrdles riigieelarvet püha vasikaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui eelnevatel eelarvearuteludel on kinnitatud, et eelarves pühasid lehmi ei ole, on selleks siiski olnud eraldised erakondadele 90 miljonit krooni aastas,» ütles Kundla eile riigikogus.
«Nüüd on lõpuks neid eraldisi vähendatud umbes viie miljoni krooni võrra, mis teeb viis koma millegagi protsenti, samal ajal kui teistele valdkondadele kulutuste vähendamine koos möödunudaastaste kärbetega on olnud kümme protsenti ja rohkem,» jätkas ta.
«Piltlikult öeldes on pühast lehmast siiski alles jäänud püha vasikas või isegi püha mullikas. Miks see on nii, miks vähendati neid eraldisi nii vähe?» küsis Kundla riigieelarve eelnõu kaitsnud rahandusminister Jürgen Ligilt.
«Mul on sellest vähendamisest ka natuke kahju, sest demokraatiat ei ole meil kunagi piisavalt või ülearu, ütleme siis niimoodi,» kostis Ligi vastuseks.
Keskfraktsiooni juht Kadri Simson ütles eelarve arutelul, et vähendada tuleks toasooja käibemaksu, kergendamaks inimestel arvete maksmist. Kui valitsusliit sellega nõustuks, siis oleks Keskerakond valmis ka eelarve poolt hääletama.
Samuti on Keskerakonnale tähtis, et valitsus rahastaks heldemalt omavalitsusi. Teatavasti on vähenenud määr, mis läheb inimeste tulumaksust omavalitsuse kaukasse.
Ligi pareeris seda väidet sõnadega, et pole õige vahet teha ühel ja teisel rahal – nii riigi kui ka omavalitsuste eelarves on ikka üks maksuraha.
Simson soovis ka põllumeestele suuremaid toetusi. Hoolimata üldistest kärbetest on need aga tuleval aastal tänavusega samal tasemel.
«Häbiväärselt vähe on tähelepanu pööratud meie põllumeeste olukorrale,» sõnas Simson. «Kui Eestis enam oma põllumajandust ei ole, siis see võib kujuneda suuremaks julgeolekuriskiks kui kaitsekulutuste vähendamine.»
Ligi kinnitas, et riigieelarve eelnõu lubab Eestil 2011. aastal liituda euroga. Valitsussektori defitsiidiks peaks rahandusministeeriumi ennustuse põhjal kujunema 2,95 protsenti SKTst.
Eelarve kulud on eelnõu järgi 89,6 miljardit, eelarve tuludeks on planeeritud 84 miljardit krooni. Tuleval aastal tõusevad alkoholi- ja tubakaaktsiis, tänavu tõusnud käibemaks annab 0,9 miljardit lisatulu. 19,34 miljardit krooni kulub tuleval aastal pensionitele ja 11,07 miljardit krooni haigekassale.