Kärbe võib sulgeda haiglaosakondi

Ida-Tallinna keskhaigla eiras riigihangete seadust täielikult. Foto: Mihkel Maripuu

Kui juba tänavu peeti maha suuri vaidlusi, kust haigekassa oma eelarvet kärpima peaks, siis nelja päeva pärast seisab haigekassa nõukogu veel raskema otsuse ees.

Järgmise aasta eelarve on tänavusest üle miljardi krooni jagu väiksem. Praegu on haigekassa nõukogu lauale käinud kuueprotsendilise kärpe. See tähendab, et tulusid on haigekassale prognoositud järgmiseks aastaks ligi 11 miljardit krooni, kulusid aga 12 miljardit.

Ühe osa saaks katta reservist, aga 500 miljonile tuleb veel katet otsida. Haigekassa tänavune eelarve oli algselt 13 miljardit krooni, kuid augusti lõpul lõigati sellest ligi miljard maha.

Need arvud on suured ning Tallinna arstide liidu juhi Toomas Kariisi sõnul ei kujuta inimesed endale ette, mida see tegelikult neile tähendab. Ükskõik, mispidi mõõta või analüüsida, satuvad kärpega löögi alla arstide ja õdede palgad ning töökohad.

Halvimal juhul võib see tähendada nii mõnelegi haiglale osakonna või mitme sulgemist.

Puutumatu reserv

Näiteks võib rahapuudusel uksed sulgeda Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sisehaiguste osakond, kus viibib ravil keskmiselt sada patsienti kuus.

Osakonna juhataja Ann Raadik ütles, et nad on niigi juba vähendanud patsientide arvu ja saatnud need, kes veel vähegi kannatavad, ambulatoorsele ravile. Kärbe viib tema sõnul selleni, et osakonnas saaks teha vaid väga vajalikke uuringuid, aga patsient tuleb haiglast ära saata küsimärgiga haiguslehel, sest tegelikult ei ole aega uurida, mis inimesel täpselt viga on.

«Ja siis peab patsient juba ise ambulatoorses ravis järjekorras olema ja nii lõpuks selgusele jõudma, mis tal viga on,» ütles Raadik.

Tallinna arstide liidu ettepanek haigekassale oli, et kärpida ei tohiks üldse.

«Ja kogu kärbe tuleks katta reservist, et me elaks kas või aasta praegu ära,» rääkis Kariis ning lisas, et olemasolevat süsteemi pole mõtet pimesi lagundama hakata. «Otsused, mis praegu vastu võetakse, peavad olema jätkusuutlikud,» märkis ta.

Tallinna arstide liidu juht ütles, et kuueprotsendiline kärbe on kõike muud kui jätkusuutlik. See tähendaks tema sõnul, et arstid ja õed läheksid Eestist minema ja pensionieas arstid saadetakse pensionile.

Haiglate liidu ja Pärnu haigla juht Urmas Sule liitus Kariisi murega ja ütles, et tervishoiutöötajatele on kogu tööjõuturg rikkamatesse riikidesse valla. «Kõik Euroopa Liidu liikmed on valmis meie tohtreid avasüli vastu võtma, aga see on väga oluline risk, millega tuleb arvestada,» ütles ta.

Haigekassa nõukogu juhi sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei tule praegu lisareservi kasutuselevõtt kõne alla, sest arvestama peab mitme aastaga. Nimelt on haigekassal reserve tegelikult rohkem, neli miljardit krooni, aga seaduse järgi võib sellest kasutusele võtta 560 miljonit aastas.

Samuti ei usu minister, et haiglad praegu juba nii halvas seisus oleks, et lausa osakondade sulgemiseks läheks.

Olematu mängumaa

Pevkuri sõnul on kuueprotsendiline kärbe julm, aga veel kurvemaks muudab haigekassa olukorra see, et eile käis rahandusministeerium välja prognoosi ja haigekassal tuleks arvestada kaheksaprotsendilise kärpega.

«Pärast tänast (eilset – toim) kohtumist rahandusministeeriumi esindajatega oli tuju ahtake ja mängumaa kärpe juures üsna nullilähedane,» ütles ta.

Siiski avaldas minister lootust ja palus rahandusministeeriumil esmaspäevaks prognoos veel kord üle vaadata. Samuti ootab ta rahandusminister Jürgen Ligilt samaks ajaks põhjendusi ja täpsemat analüüsi.

«Aga kui alguses oli meil ehk võimalik haiglate liiduga leida kompromiss, et kärbe võiks olla viis protsenti, siis sellest enam juttu ei ole,» nentis Pevkur.

Haigekassa juht Hannes Danilov ütles möödunud nädalal võimalike kärpekohtade osas, et ravijärjekordi on nad juba pikendanud ja rohkem seda teha ei ole mõistlik.

«On võimalus vähendada tervishoiuteenuste hindu või tuleb kokkuhoiukohti otsida mujalt – näiteks vähendada veelgi ravijuhtude arvu, kärpida ravimite soodusprotsente,» lausus ta toona Postimehele.

Sotsiaalministri sõnul tuleb esmaspäeval esmalt kõne alla ravijuhtude arvu kärbe.