/nginx/o/2009/09/29/242443t1hf60d.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on tulnud tuleva aasta eelarve koostamisel teha nii kiireid kui ka valusaid otsuseid, kuid tulemus pole mitte soovide kogum, vaid ülevaade valitsuse tegelikest ja vastutustundlikest valikutest raskes olukorras.
«Oleme järginud ranget eelarvepoliitikat ning see on meid kriisis hästi aidanud. Eesti on üks väheseid riike Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses ülemaailmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha. Need on meie eelised, mis annavad alust loota, et väljume majanduskriisist tugevana,» ütles Rõivas.
Globaalse majanduskriisi tingimustes ei saa Rõivase sõnul olla tähtsamat ülesannet kui riigi rahandusliku stabiilsuse tagamine. Rahanduslik stabiilsus täna võimaldab tulevikus suuremate tagasilöökideta rahastada haridust, tervishoidu ja julgeolekut. Lubab maksta sotsiaaltoetusi ja palku. Laseb investeerida ja arendada, et saaksid tärgata homse majanduskasvu loojad.
Riigieelarve tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ning valitsussektoril tervikuna 6,2 miljardit krooni ehk 2,95 protsenti SKPst. Omavalitsuse puudujääk väheneb tänu kehtestatud laenupiirangutele 0,6 miljardini. Üksikute suuremate ja jõukamate omavalitsuste defitsiidi tulemus on kärped mujal ja vähemjõuka Eesti arvel, leidis Rõivas.
Tema sõnul ei tohi Eesti sisendada endale mõtet, et kogu meie pingutus on tehtud eurotsooni pääsemise nimel. «Oleme astunud samme, mida peaksime muutunud oludes astuma niikuinii. Euro on vaid boonus, mille väärtust on raske üle hinnata. See on kvaliteedimärk, mis teeb meid majanduskeskkonnana arusaadavaks ja usaldusväärseks ka kaugemalt vaadates.»