/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/04/14/163493t1h3896.jpg)
Eesti Õliühing on koostöös rahandusministeeriumi ning maksu- ja tolliametiga asunud rakendama meetmeid siin vohavate kütuseturu pettuste ohjamiseks.
Õliühing taotleb kütuseturu reeglite karmistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õliühingu juhataja Toomas Saks rõhutas, et Euroopa Liidus on vaid kaks riiki - Eesti ja Läti -, kus kütust ei toodeta ja see seab meid keerulisse olukorda, kuna liidu seadusandlus lähtub tootmisest ja seetõttu pole sissevedu piisavalt reguleeritud.
Koostöös maksu- ja tolliameti ning rahandusministeeriumiga on õliühing teinud mitmeid ettepanekuid maksuvabalt Eestisse toodava kütuse sissevoolu tõkestamiseks.
Riigikogus on tänaseks esimese lugemise läbinud kaks seadusemuudatust. Esiteks on plaanis nullprotsendise käibemaksumäära kehtestamine aktsiisilaos toimuvatele tehingutele, teiseks tagatise rakendamine riskifaktoriga ettevõtetele.
Sellele lisaks kaalub õliühing pettuste ärahoidmiseks kütuseturul toimetavate ettevõtete litsentseerimist või nende täiendavat registreerimist. Saksa sõnul on kõik need meetmed kütuseturu korrastamiseks igati tervitatavad.
Lisaks kütuseveokite kontrollimisele maanteedel kavandab maksu- ja tolliamet automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamist Eesti lõunapiirile. Alates tuleva aasta aprillist rakendub ka ELi aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteem, mis võimaldab operatiivset info edastamist aktsiisikaupade liikumistest riikide vahel.
Kütuse valdkonnas toimuvate pettuste tõttu kaotab Eesti riik hinnanguliselt 325 miljonit krooni käibemaksu ja ligi 400 miljonit krooni aktsiisimaksu aastas.