Teadlased soovitavad kohalikke biogaasijaamu

Biogaasitehas Berliini lähedal, mis alustas tööd 2006. aastal. Foto: Pm

Rootsis Linköpingi ülikoolis energiasüsteeme uuriv Rurik Holmberg esitles eile uuringut bioenergia kasutamise kohta Põhja- ja Baltimaades. Nii Holmbergi kui ka kohalike teadlaste hinnangul võiks Eesti rõhuda väiksemate kohalike biojaamade loomisele.

Balti riikides on bioenergia kasutamine soojuse tootmises küllaltki levinud, kuna siin leidub palju biomassi. Selleks on näiteks põllumajanduslikust tootmisest ja metsatööstusest pärinevad jääkproduktid, mille põletamisel saab energiat.

«Bioenergia on loodussõbralik alternatiiv fossiilenergiale,» rääkis Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak. Umbes 16 protsenti Eestis kasutatavast soojusenergiast pärineb praegu biomassist.

Seevastu elektri tootmisel kasutatakse siiani peamiselt põlevkivi ja maagaasi. Holmbergi uuringu hinnangul peaks Eesti panema rohkem rõhku bioenergia väiketootmisele ja tehnoloogia väljatöötamisele. See tähendab näiteks ühe piirkonna, eramaja või ettevõtte tootmisüksust, mis töötab põhimõttel «ise toodan, ise kasutan».

«Maapiirkondadele oleks see suur võimalus, kui pole vaja sooja transportida, vaid piisab lähedal asuvast suurest farmist,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli biotehnoloogia õppetooli vanemteadur Anne Menert.

Praegu kasutab näiteks AS Tallinna Vesi Paljassaare heitveepuhastusjaam enda toodetud biogaasi generaatorite käivitamiseks ning Saaremaal toodetakse OÜ Saare Economics Valjala vallas Jööri sigalates loomade sõnnikust biogaasi, mida kasutatakse tootmisprotsessis.

Holmbergi hinnangul on Balti riikide üks eduvõimalusi astuda samm edasi biomassist soojusenergia tootmisest ning aktiivselt kaasa lüüa rahvusvahelistes teadusuuringutes ja tehnoloogiate arendamises. Teadlase väitel on Eestis vähe kasutatud biogaas perspektiivikas esimese põlvkonna biokütus, mida võiks arendada.

Menert märkis, et selle tehnoloogia uurimine on Eestis heal tasemel. «Praegu on pudelikaelaks vahetapp üleminekul laborikatsetest päris seadmete juurde,» rääkis ta. «Tuleks finantseerida pilootseadmete rajamist.»

Menerti sõnul võiks sel kohal riik õla panna. «Samas ei tohiks Eesti langeda teise äärmusesse, kus biogaasijaam luuakse kiireks rikastumiseks riigi toetuste najal,» rääkis ta.