Kahjumis Swedbank näeb helgemaid märke

Foto: graafika: Silver Alt

Kuigi Swedbanki eile avaldatud majandustulemustest kumab endiselt vastu sadadesse miljonitesse küündiv kahjum, nähakse Eesti panganduses paranemise märke.

Swedbank Eesti kolmanda kvartali tulemusi iseloomustavad ka sel korral miinused oluliste näitajate ees: ettevõtte kvartalikahjum ulatus 323 miljoni kroonini ning laenukahjum küündis 903 miljoni kroonini.

Siiski näeb Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens nende arvude taustal ka üht-teist positiivset.

«Möödunud kvartali põhjal saab öelda, et meie klientidel on hakanud tasapisi paremini minema,» nentis ta. «Sissetulekute vähenemine ei ole olnud nii suur, kui prognoositi, Euribori langus on mõjutanud positiivselt klientide maksevõimet ning näeme, et huvi laenude vastu on vaikselt tõusmas.»

Inimesed kohanevad

Võlgnevuses laenude kasv, mis peamiselt tuleb kinnisvarasektori arvelt, aeglustus Swedbanki teatel kolmanda kvartali jooksul. Panga pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul saab panga statistika põhjal öelda, et septembris kasvas juba selgelt ka laenuhuviliste hulk.

«Kinnisvara hinnatase on stabiliseerunud ja loomulikult inimeste huvi kasvab ning hakatakse realiseerima seni edasilükatud koduostu plaane,» märkis ta. «Taotluste arv kasvab praegu iga nädalaga ja septembris suurenes meie uusmüük võrreldes augustiga juba kümne protsendi võrra.»

Olukorra paranemise märke näevad ka teised pangad. Sampo panga juhatuse esimees Aivar Rehe hindas, et kui peaks kõrvutama selle aasta märtsi ja oktoobrit, on pangaklientide tarbimis- ja laenukäitumine paremaks muutunud – inimesed on suutnud olukorraga päris hästi kohaneda.

Positiivne on Rehe arvates seegi, et kõige mustem stsenaarium pole Eestis käiku läinud. Nimelt kartsid pangad, et kui kriisi mõjul peaks aset leidma siinsete tootmisettevõtete suurem ümberstruktureerimine, satuks tõsise surve alla hulk tavalisi tööinimesi ehk pankade laenukliente.

Ebakindlust süvendas seegi, et suvel hakkas kehtima suhteliselt liberaalne tööseadus. Praegu võib Rehe sõnul siiski öelda, et  tagasilöök oli kardetust tunduvalt pehmem.

SEB Eesti juhi Ahti Asmanni sõnul on kriisil olnud positiivne mõju just inimeste tarbimiskäitumisele. Aru on saadud, et majanduslangus on tõsisem ja pikem, kui esialgu arvati.

«Paljud inimesed on selle tõttu muutunud ka tunduvalt realistlikumaks. Kui keegi on võtnud endale liiga palju kohustusi, on mindud seda teed, et vara müüakse ja nii saadakse kohustused kaelast ära,» märkis Asmann.

Ka on pangajuhi arvates hea, et tarbimislaene ja krediitkaarte naljalt elamiskulude katmiseks ei kasutata. Kui buumi ajal soetati tarbimiskrediidi eest suurel hulgal koduelektroonikat ja reise, jäetakse praegu need kulutused tegemata.

Hapuks läinud laenud

Aivar Rehe on optimistlik ka selle suhtes, et hapuks läinud laenude maht Eestis ei ületa siiski üheksa protsendi piiri, nagu vahepeal hoiatas Eesti Pank.

«Eesti pangandus on liikunud hapuks läinud mahtude osas 6,1–6,4 protsendi vahele,» sõnas Rehe. «Üheksa protsenti on Eesti Panga riskianalüüs. Ma arvan, et meil jääb see saavutamata.»

Ka LHV panga analüüsiosakonna juht Erki Kert leiab, et halbade laenude kasvust ja olukorrast laenuturul rääkides võib eeldada:  suurem šokk on nüüdseks möödas.

Tema sõnul annab inimeste ostukäitumisest võrdlemisi hea pildi konjunktuuriinstituudi arvutatav tarbijate kindlustunde indikaator, mis on suve algusest näidanud paranemise märke.