Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2013/09/06/2298345t1h8fb9.jpg)
Teadlased on tegemas esimesi katseid hävinud kudede taastamisel ning üsna suure tõenäosusega võib sellistest meetoditest nagu hammaste plombeerimine ja külmavõetud jäsemete amputeerimine peagi lugeda vaid meditsiiniajalugu käsitlevatest raamatutest.
Hambad on inimese organismi kõige tugevam osa. Kõvaduse annavad neile hamba sisemuses olev spetsiaalne luukude dentiin ning seda kattev hambaemail.
Dentiin ja hambaemail koosnevad mineraalidest, peamiselt apatiidist, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Mineraalid on tundlikud keemilise rünnaku suhtes. Näiteks hapetes on enamik mineraale suuremal või vähemal määral lahustuvad.
Suus elavad bakterid eritavad happeid, mis seejärel hambaid lagundama asuvad. Asi pole küll nii hull, et iga söögikorra järel vältimatult osa hambakoest hävineks, sest keha saab hambaid taasehitada, sinna vajalikke mineraalaineid suunates.
Sellele vaatamata kipub happerünnak olema pisut kiirem ning käik hambaarsti juurde tuleb kõigil varem või hiljem ette võtta, ükskõik kui ebameeldiv see ka poleks.
«Me loodame hambaerosioonile varakult jälile saada ja soodustada remineraliseerumisprotsessi,» kirjeldas oma töögrupi tegevust California ülikooli professor Sally Marshall.
Päris hambutu suu taas ülesehitamine on esialgu veel ulme, kuid kergelt kahjustatud hammaste taastamine võib reaalsuseks saada juba mõne aasta pärast.
Nii dentiini kui ka hambaemaili saab taastada, kuid tegemist on äärmiselt keeruka struktuuriga materjalidega, mille põhjalik tundmaõppimine on esimene samm hammaste taastamisel.
Marshalli uurimus hammaste taastamise kohta kaltsiumiioone sisaldava lahuse abil ilmus ajakirjas Journal of Structural Biology.
Kattes kahjustatud hambad lahusega, on Marshallil õnnestunud nende struktuur osaliselt taastada. Lahendamist vajavaks väljakutseks on dentiini kasvatamine mitte ainult pinnal, vaid ka hamba sisemuses.
Korrektseks ravimiseks peab mineraalide struktuuri taastumine algama hamba sisemusest, liikudes järk-järgult väljapoole kuni hambaemailini.
Praegu pole see veel võimalik, kuid Marshall on üsna kindel, et järgmise paari aasta jooksul saab ta sellega hakkama.
Michigani ülikooli stomatoloogiaprofessor Stephen Bayne ütles, et hammaste taastamise küsimustega tegeleb mitu töörühma, kuid Marshallil on neist ilmselt kõige suuremad eeldused edu saavutamiseks.
«Vaatamata edule ei jõua uudsed tehnoloogiad ilmselt lähiaastatel veel sinu hambaarstini, sest hammaste struktuur ja seega ka nende taastamine on väga keerukas,» ütles Bayne.