Eurooplased toetavad ka kriisi ajal arenguabi andmist

Baltimaadest andis mullu kõige rohkem arenguabi Leedu, kes on selles vallas muuseas edukalt ühendanud kohustused NATO ja ELi ees, suunates suure hulga oma toetusest Afganistani Ghori provintsi, mida ehitab üles nende juhitav meeskond.. Foto: Leedu kaitseministeerium.

Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et vaatamata majanduskriisile on avalikkuse toetus arenguabile endiselt kõrge - abi andmist arengumaadele peab vajalikuks üheksa eurooplast kümnest.

Vastavalt käesoleva aasta suvel tehtud Eurobaromeetri eriuuringule «Arenguabi majanduskriisi tingimustes» peab arenguabi tähtsaks 90 protsenti eurooplastest, neist 72 protsenti pooldab abi andmise jätkamist senises mahus või isegi selle suurendamist.

Euroopa Komisjoni arengu ja humanitaarabi volinik Karel De Gucht ütles, et küsitlus näitab selgelt, et kodanikud loodavad, et nende valitsused ja Euroopa Komisjon ei loobu jõupingutustest arenguabi rahastamisel.

«Ka praeguse majanduskriisi tingimustes koputan liikmesriikide südametunnistusele, et nad peaksid kinni oma kohustusest suurendada 2010. aastaks arenguabi andmist 69 miljardi euroni ja täidaksid seega aastatuhande vahe-eesmärgid,» lisas De Gucht.

Valdav enamus Euroopa kodanikest (61 protsenti) usub, et Euroopa suudab globaalse arengu aruteludesse positiivselt sekkuda. Samuti leitakse (42 protsenti), et meedias võiks arenguprobleeme rohkem käsitleda. «See näitab, et eurooplased mõistavad arengu tähtsust üha paremini,» ütleb komisjoni asepresident ja institutsiooniliste suhete ja teabevahetusstrateegia volinik Margot Wallström.

Eesti koos Austria, Sloveenia, Bulgaaria, Läti ja Leeduga kuulub uuringu kohaselt vähem toetusvalmite riikide hulka, kus arenguabi andmist peab tähtsaks alla 80 protsendi (Eestis vastavalt 76 protsenti). Märkimisväärne osa (10 protsenti või rohkem) Belgia, Saksamaa, Hollandi, Austria ja Ühendkuningriigi vastanutest peab toetussummasid liiga kõrgeks.

Eestis ja Belgias hindab 60 protsenti inimestest toetust piisavaks või liiga kõrgeks. Valmidust toetussummasid vähendada seostatakse riigis valitseva majandusliku olukorraga. Nii näiteks väitsid raskemas majandussituatsioonis olevate Läti, Leedu ja Bulgaaria vastajatest üle viiendiku, et toetavad abi vähendamist. Vaatamata märkimisväärsele majanduslangusele nõustus aga enamik vastajaid Iirimaalt ja Eestist (umbes pooled, et arenguabi osas peaks Euroopa Liit täitma oma lubadused.

Vastavalt küsitluse tulemustele ei peeta arenguriikide peamiseks väljakutseks majanduskriisi. Iga teine eurooplane näeb arenguriikide peamise probleemina vaesust, paigutades selle majandus- ja toidukriisist ettepoole. Kaks eurooplast kolmest peavad abi andmisel oluliseks isiklikke huve, milleks võivad olla näiteks kaubandus, terrorismivastane võitlus, sisseränne ja poliitilised suhted kolmandate riikidega.