Arrak: seekord mõjutas majandus valimistulemusi

Andres Arrak Foto: Postimees/Scanpix

Alati pärast järjekordseid valimisi tekib küsimus, kuivõrd valimistulemus mõjutab Eesti majanduslikku tulevikku, seekord pidi aga majandusanalüütik Andres Arrak tõdema, et asi oli vastupidi ja majandus mõjutas hoopis valimistulemusi.

Kuigi kohalikul tasandil langetatud otsused on olulised inimeste eluolu ja rahulolutunde seisukohalt, ei suuda need Arraku sõnul mõjutada Eesti majanduse üldist käekäiku maailmamajanduse tõmbetuultes.

«Kindlasti mõjutab aga valimiskasti ees seisjat tema igapäevane olukord. Tarbimis- ja laenamispeo pohmellis vaevleva töötu kodaniku jaoks pole vahet, kas valesid otsuseid langetati tema Kapa-Kohilas või Toompeal. Valitsejad ehk võimutüüri juures seisjad saavad karistatud niikuinii.»

Et keskmine valija seondab Eesti liberaalset majandusmudelit eelkõige Reformierakonnaga, on Arraku sõnul paradoks. Sellel mudelil on praeguse IRLi ehk siis endise Isamaaliidu näpujäljed palju selgemini eristuvad. Mart Laar ja Isamaaliit eemaldusid mingil hetkel tema sõnul nii mudelist kui buumiajal potentsiaalsetest loorberitest ning hingitsesid vahepeal valimiskünnisel.

«Mul ei olegi olnud juhust neilt küsida, kas nad tegid seda teadlikult või see lihtsalt juhtus nii. Miskipärast kahtlustan viimast. Nüüd, augus olles, on IRLil selle distantseerumise sõiduvees õnnestunud populaarsust tõsta. Eristudes Reformierakonnast selgelt ja avalikult, on neil õnnestunud endi õlult veeretada ka suur osa süükoormast,» selgitas Arrak.

Ta nentis, et üldiselt maailmas ei armastata liberaale, neid vaid sallitakse, kui asjad lähevad hästi. Aga niipea, kui on langusfaas, on kohe liberaalid süüdi. Kui läheb hästi, siis tavaliselt ei küsita, kelle või mille tõttu. Kui läheb halvasti, on kohe süüdlast vaja ning vaba turgu ja konkurentsi soosivad liberaalid on esimene käepärane peksupoiss. Seejuures ei anta endale aru, et liberaalne ühiskonnakorraldus tähendab eelkõige vabade inimeste vabal maal langetatud vabu otsuseid.

«Kodanikud on vabad langetama nii õigeid kui valesid otsuseid. Tüüpiline suhtumine on aga selline, et õiged otsused olid minu enda omad, valed otsused olid aga vähemasti inspireeritud kellegi teise poolt. Lisaks see keegi teine oleks pidanud mind õigel ajal hoiatama saabuvatest tagajärgedest,» selgitas analüütik.

Ta lisas, et paljus on neil kindlasti õigus. Kui avalik sektor prassib koos erasektoriga, on see eriti taunitav. Valitsuse kulutuste arutu kasvatamine valimislubaduste katteks ei saanud olla jätkusuutlik.

«Eesti Panga jõuetud näpuviibutused liigodavast rahast lolliks läinud rahva suunas osutusid ettearvatult ebapiisavaiks. Mõlemal, nii valitsusel kui pangal, olid majanduse mahajahutamiseks vajalikud vahendid tegelikult olemas. Ent roosa udu ei olnud vallutanud vaid lihtrahvast. Viimasele meeldis uskuda kokkulubatud pudrumägesid, valitsejad nautlesid neid lubadusi jagades,» lausus Arrak.

Kõike seda arvesse võttes läks tema hinnangul võimuparteidel üleriigiliselt siiski üllatavalt hästi. «Pealinn on eraldi teema. Suurendati ju Savisaarest lahtisaamise nimel isegi volikogu liikmete arvu. See otsus läheb muuhulgas maksumaksjaile kalliks maksma. Ent sellestki ei aidanud. Varakapitalistlikus Eestis sahkerdama ja susserdama harjunud eestlane peab vastavat käitumismalli edukuse eelduseks. Vastasel juhul ta ju ei tolereeriks vohavat korruptsiooni ja JOKK-õigussüsteemi.»

Rahvaliidu poliitilise enesetapu kohta ütles Arrak, et see sai teoks eelkõige tänu avalikkusele näkku irvitamisele selle liidrite poolt pärast seda, kui nad olid otse teolt tabatud. «Pealinnas on tegemist rafineerituma pundiga. Tsiviliseeritud õigusriigile vastavate mõttemallide kujunemiseni on meil veel pikk tee käia. Aga lootus pidi viimasena surema.»