«Siin on tõeline regulatiivse arbitraaži oht,» ütles Marcus Agius Financial Timesi uue seriaali The Future of Finance jaoks antud intervjuus.
«Samad põhimõtted rakenduvad erinevatel kapitaliturgudel eri moel ning erinevate tulemustega. Tegemist on globaalse finantssüsteemiga, kus kõik ei ole üheselt võetav. Seega olen ma väga mures, et kedagi ei seataks ebavõrdsesse olukorda.»
Agius juhtis tähelepanu sellele, et septembrikuise G20 kokkutuleku kommünikeed, mis sätestab, et enamik boonuseid tuleb kolm aastat edasi lükata, selle asemel, et nad ette ära maksta, «võib erinevalt tõlgendada... Regulatiivne õnnemäng Londoni linnale kindlasti kasuks ei tuleks.»
USA keskpank on andnud mõista, et nad näevad üht G20 soovitust - et 40-60 protsenti boonustest tuleks edasi lükata - kui «näidet», mitte kui kohustuslikku ettekirjutust.
Agiuse hoiatus satub aega, mil viimasel ajal paremaid päevi näinud pangad valmistuvad maksma käesoleva aasta eest vaat et rekordilisi lisatasusid. Goldman Sachs ütles möödunud nädalal, et neil on täielik õigus maksta oma töötajatele keskmiselt ligi 700 000 dollarit (7,5 miljonit krooni).
Agius hoiatas seadusandjaid, et nad ei kehtestaks kapitalile ülemääraseid lisanõudeid. «Senikaua kui pangad riigistatud ei ole ja neid juhitakse kui kommertsettevõtteid, peavad nad genereerima piisavalt tulu, et rahuldada oma aktsionäre... Järgmine kord, kui pangasüsteemil kapitalist puudus tuleb, siis seda ei anda, (kui) potentsiaalsed investorid (ei leia,) et see oleks (atraktiivne),» ütles ta.