Eesti transport saab Euroopa Liidult miljardeid toetuskroone

Pildil liinil Rohuküla - Heltermaa sõitev praam Ofelia Rohuküla sadamas. Foto: Margus Ansu

Mida saab Eesti enam kui kuue miljardi krooni eest, mis Euroopa Liidu abiga transporti investeeritakse? Kas rahamägi lahendab kitsaskohad? Kas praegused investeeringud arvestavad tulevikuplaanidega? Vastus on: kuidas võtta.

Sadu miljoneid kroone saavad tuleval aastal euroliidult Eesti sadamad, lennujaamad, teed ja raudteed. See on vaid kübemeke Eesti tegelikest vajadustest, ehkki lihtsale inimesele tundub enam kui kuus miljardit krooni hoomamatu summana, mille eest näib olevat võimalik kõik probleemid lahendada.

Eestile oleks veel vaja näiteks neljarajalist teed Tallinnast Pärnusse, Narva ja Tartusse, tänapäevastatud raudteed ning korras väikesadamaid. Partsi sõnul tuleks ette vaadata vähemalt 20 aastat ning selle järgi investeerimisotsuseid teha.

Seda kummalisem tundub tõsiasi, et mitmel investeeringuplaanis toetust saanud projektil ei pruugi tulevikku ollagi. Nii näiteks kulutatakse Lääne-Eesti ja saarte väikesadamatele ligi pool miljardit krooni, sest nii Virtsu–Kuivastu kui ka Rohuküla–Heltermaa liinidele on lähiaastatel oodata uusi laevu.

Samas ei ole aga kuhugi kadunud mandri ja Saaremaa vahelise püsiühenduse idee, selleks on korraldatud uuringuid ning kulutatud aega ja raha. Poliitikud on püsiühendust kogu aeg lubanud – julgemad ennustused lubavad silda või tunnelit hiljemalt kümnendi pärast.

See tähendaks aga paratamatult laevaliikluse praegusel kujul lõppemist ning tekib küsimus, kas investeeringud sadamatesse on mõistlikud.

232 miljonit krooni eraldatakse Tallinna ümbruse elektrirongide kontaktvõrgu ümberehituseks, ehkki on enam kui kaheldav, kas elektrirongid kümne aasta pärast üldse sõidavad. Nimelt on samas investeeringukavas punkt uute rongide soetamise kohta, milleks ainuüksi Euroopa raha kulutatakse üle 1,1 miljardi krooni.

Enne rongide soetamist tuleks otsustada, kas majanduslikult on mõttekas osta uued elektrirongid ja rajada uued võrgud või renoveerida senised. Kasulikumaks võib osutuda osta uued moodsad diiselrongid, mille hind oleks võrreldav elektrirongide omaga, mis ei vajaks kulukaid kontaktvõrke ega oleks ka nii keskkonnaohtlikud kui praegused rongid.

Partsi sõnul võib nii küsida, kuid ta ei arva siiski, et nendesse kohtadesse raha kulutada on mõttetu.

«Ega sadamaid seepärast veel kinni panda, et püsiühendus valmib,» rääkis ta. «Elektrirongide kontaktvõrku puudutav küsimus on küll õigustatud, kuid oleme selle investeeringu seniks peatanud, kuni selgub, kas me elektrorongiliiklust ikkagi arendame.»

Rahulolematu on riigi rahajaotusega Tallinna linn, kes lootis saada märksa rohkem. Hoolimata sellest, et Ülemiste liiklussõlmele eraldati 750, Põhjaväila ja Russalka ristmiku ehitamiseks 502,5 ning Nõmme ülesõidule 108,5 miljonit krooni. «Olukord on nutune,» tunnistas Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš nädala hakul Postimehele.

Kindlasti võivad investeeringukava üle heameelt tunda Eesti ehitusfirmad, kellele riigitellimused on praegust kinnisvaraturgu arvestades üliolulised. Ehitusfirma Skanska EMV juhi Olle Hormi sõnul on riigil praegu väga hea aeg ehitamiseks. «Aasta jooksul on ehitushinnad kümme protsenti langenud,» lausus Horm. «Millal siis, kui mitte praegu, riik ehitusi tellima peaks.»

Suur konkursiralli tööde tegemiseks algab tänavu teisel poolaastal ja jätkub järgmisel aastal. Tööd tuleks lõpetada 2014. aastaks, sest siis on Eestil Euroopast oodata juba järgmist rahalaeva, mille eest uusi investeeringuid tegema hakata.

--------------------------------------

Kuhu raha kulub?

Euroopa Liit toetab Eesti suuremaid transpordi infrastruktuuri projekte lähiaastatel kokku enam kui viie miljardi krooniga. Koos Eesti enda investeeringutega on toetussumma üle kuue miljardi krooni, mille eest kavatsetakse arendada ja ümber ehitada sadamaid, lennujaamu, teid ja raudteid. Kõik need suured projektid peaksid olema valmis 2014. aastaks.

--------------------------------------

Kuressaare ja Ruhnu lennujaama arendus

Maksumus 89,5 mln krooni

Toetus 67,1 mln krooni

Lennurada plaanitakse pikendada 1800 meetrini ja ehitada välja uus valgustussüsteem. Tööd algavad järgmisel aastal. Hankida tuleb tänapäevane navigatsioonisüsteem, uus kütuseauto ja päästeauto, rajahooldetehnikat. Rajada tuleb piirdeaed. Ruhnu lennujaama rajatakse veel tänavu ilmastikukindel plastrada.

Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadama ümberehitus

Maksumus 480 mln krooni

Toetus 451,2 mln krooni

Lähiaastail tulevad nii Virtsu–Kuivastu kui Rohuküla–Heltermaa liinile uued parvlaevad. Sadamates ehitatakse ümber kaid, juurdepääsud, sõidukite ootealad, navigatsioonimärgistus ja tehakse süvendustööd. Rohukülla tuleb uus reisiterminal, Virtsus see rekonstrueeritakse ning ehitatakse ka uus kaubakai.

Kärdla lennujaama arendus

Maksumus 35,5 mln krooni

Toetus 26,6 mln krooni

Muretseda tuleb uued navigatsiooniseadmed. Kavas on hankida jäätõrjeauto ja rajahooldustehnikat, tänapäevastada terminalihoone ja selle julgestussüsteem.

Hundipea sadama ümberehitus

Maksumus 200 mln krooni

Toetus 160 mln krooni

Tallinnas asuvat sadamat vajab veeteede ameti eriotstarbeline laevastik. Sadama basseini põhi puhastatakse risust, süvendatakse manöövrivett, rajatakse nüüdisaegse tehnovarustusega kaid, praegused kaid rekonstrueeritakse. Likvideeritakse sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisoht. Ehitust alustatakse järgmisel aastal.

Kihnu, Munalaiu, Manilaiu sadama ümberehitus

Maksumus 28 mln krooni

Toetus 23,8 mln krooni

Munalaiu sadam kohaldatakse jäälõhkuja tüüpi parvlaeva vastuvõtuks, et tagada aastaringne ühendus Kihnuga.

Tallinna Pärnu mnt Nõmme ülesõidu ümberehitus

Maksumus 135,6 mln krooni

Toetus 108,5 mln krooni

Nõmme ülesõit ehitatakse kahetasandiliseks. See on ainuke Tallinna linnavalitsuse projekt, mille jaoks saadi toetust soovitud määral.

Muuga sadama ühendusteed

Maksumus 300 mln krooni

Toetus 201 mln krooni

Sadama idaosa ühendatakse sadama praeguste territooriumidega, ehitatakse kuni 16 kilomeetrit raudteid ja ka viadukt.

Põhjaväila ehitus ja Tallinna Russalka kahetasandiline ristmik

Maksumus 670 mln krooni

Toetus 502,5 mln krooni

Põhjaväil kulgeb Ahtri ja Jõe tänava ristmiku juurest läbi kesklinna sadama ala mere äärde ja sealt Russalka ristmikule välja. Narva maantee, Pirita tee ning Põhjaväila ristmik tuleb kahetasandiline. Kesklinna poolt mööda Narva maanteed sõitvad autod peavad Pirita teele pääsemiseks läbima maa-aluse tunneli. Sama tuleb teha ka Piritalt linna poole liikujatel. Lasnamäelt tulles sõidavad aga autod kesklinna poole maa peal üle praeguse ristmiku.

Ülemiste liiklussõlm

Maksumus üks miljard krooni

Toetus 750 mln krooni

Tartu maantee – Järvevana tee – Suur-Sõjamäe tänava ristmik ehitatakse kahetasandiliseks, mis leevendaks sealseid ummikuid. Lihtsustub ka tee Mustamäelt Lasnamäele ja Tartu maanteelt kesklinna.

Raudtee rekonstrueerimine Tallinna–Tartu lõigul

Maksumus 710 mln krooni

Toetus 603,5 mln krooni

Tegu on osaga Rail Baltica projektist, mille raames luuakse raudteeühendus Balti riikide ja Poola ning teiste ELi riikide vahel. Reisirongide minimaalseks liikumiskiiruseks saab 120 km/h.

Tartu lennujaama arendus

Maksumus 149 mln krooni

Toetus 111,7 mln krooni

Veel sel aastal peab valmima rajapikendus koos kogu lennuraja uuendatud valgustusega, samuti uus lennujuhtimistorni. Järgmisel aastal renoveeritakse nõuetele vastavaks terminal. Järge ootavad hooldetehnika garaaž, lennukite hooldehall, hankida tuleb tänapäevased navigatsiooniseadmed, jäätõrjeauto, uus päästeauto, rajahooldustehnikat.

Elektriraudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimine

Maksumus 309,3 mln krooni

Toetus 232 mln krooni

Korrastatakse suur osa Tallinna ümbritseva elektriraudtee kontaktvõrgust, mis on paljudes kohtades vananenud. Kuigi Euroopa Liit on juba toetuse eraldanud, oodatakse enne töö alustamist ära otsus, kas riik jätkab investeerimist elektrirongidesse või minnakse Eestis üle diiselrongidele.

Reisiplatvormide kõrguse muutmine

Maksumus 135 mln krooni

Toetus 126,9 mln krooni

Eesti raudteeperroonid on valdavalt 1,1 meetri kõrgused, Euroopas on kõrguse standard 0,55 meetrit. Kuna AS Elektriraudtee kavatseb soetada uusi ronge, tuleb ümber ehitada 62 reisiplatvormi Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Uued rongid

Maksumus 1300 mln krooni

Toetus 1105 mln krooni

Riik kuulutab veel sel aastal välja konkursi uute reisirongide ostuks. Otsus, kas kogu Eesti läheb üle diiselrongidele või jäävad Tallinna ümbrusesse sõitma ka elektrirongid, langetatakse kevadel.

Rongireisijate turvalisus

Maksumus 106,5 mln krooni

Toetus 90,5 mln krooni

Plaanis on rekonstrueerida reisiplatvormid koos ülekäikude, ülekäigusildade ja tunnelülekäikude rajamisega.

Raudtee ülesõidukohtade ümberehitus

Maksumus 80 mln krooni

Toetus 64 mln krooni

Ümber ehitatakse ülesõidukohad riigi tugimaanteel Tartu–Jõgeva–Aravete ja kõrvalmaanteedel Pikkjärve–Tõrva ning Kaarepere–Palamuse.

Piirissaare ja Laaksaare sadama ümberehitus

Maksumus 33 mln krooni

Toetus 28,05 mln krooni

Ehitatakse kaid ja aparellid uuele parvlaevale. Süvendatakse sadamaakvatooriumid ja Piirissaare kanal, rajatakse uued elektrisüsteemid.

Tartu idapoolne ringtee

Maksumus 687,6 mln krooni

Toetus 584,5 mln krooni.

Ringtee ühendab põhimaanteid Tallinna–Tartu–Luhamaa ja Jõhvi–Tartu–Valga.