Kõrgtehnoloogiafirmasid koondav Tehnopol, mis peab täna viiendat sünnipäeva, haub järgmiseks viieks aastaks suurejoonelisi arenguplaane juurde tahetakse meelitada veel 60 firmat ja luua tingimused Eesti Nokia sünniks.
Eesti Nokia võib sündida Mustamäe mändide all
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
13. märts 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu on Tallinnas Mustamäel Tehnikaülikoolist kiviviske kaugusel asuvas ärikeskkonnas ca 140 firmat, siis viie aasta pärast ulatub arv 200ni ja kerkib neli uut hoonet. Juba praegu võib Tehnopol uhkustada tavakodanikelegi tuttavate firmadega, näiteks Skype, Cybernetica, vähiravimit väljatöötav Celecure, Modesat jt.
Tehnopoli juhi Alar Tamkivi sõnul on tegemist erilise, ülikoolide ja turu vahel paikneva ettevõtluskeskkonnaga, mille ülesandeks on pakkuda firmade kasvu toetavaid, eelkõige äriarendusteenuseid.
Esindatud on muudki teenused, sest ka tippteadlased tahavad käia juuksuris, keha kinnitada või autole talverehve paigaldada. Samas loodab Tamkivi, et kõrgtehnoloogiafirmade osa Tehnopolis võrreldes teenusfirmadega suureneb.
Rahvusvahelist edu maitsnud Cybernetica juht Ülo Jaaksoo tunnistas, et kõrgtehnoloogiafirmade arv on Eestis praegu üsna kesine.
«Vaadake, kui väikesed on Eesti kulutused teadusarendustegevusele 1-1,5 protsenti SKTst. Odavale alltöövõtule ülesehitatud majandusest ei saagi rohkemat oodata,» nentis Jaaksoo.
Celecure juhi Tarmo Kivi arvates ei ole ka eesti teadlased ettevõtlusega veel harjunud ja enamik firmadest keskendub teenustele ja allhankele. «Mida jõukamaks ettevõtted muutuvad, seda rohkem on nad valmis alustama ka arendusprojekte.»
Praegu aga riiklikud toetusprogrammid riigi kehva haldussuutlikkuse tõttu tihti ei funktsioneeri. Modesati juhi Tarmo Pihli sõnul oleks tarvis teha märksa sihipärasemaid investeeringuid kõrgharidusse, määrata strateegilised valdkonnad, milles on tarvis peale kasvatada tehnoloogiaspetsialiste.
«Eesti teadust nagu ka ettevõtlust iseloomustab kriitilise massi puudumine nagu enamik teaduspõhiseid ettevõtteid, on ka juhtivad teadusgrupid väga väikesed. Selle ressursi baasil on keeruline ühtviisi hästi teha maailmatasemel teadust ning teisest küljest globaalset äri,» tõdes Pihl.
Tehnopolis tegutsemine ei taga küll iseenesest äriedu, kuid soodustab firmade ning teadusasutuste koostööd ja pakub sobivat infrastruktuuri ja teenuseid, mis aitavad rahvusvahelisele läbilöögile lähemale jõuda.