/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2009/05/21/182421t1hfd1d.jpg)
Mitu ministeeriumi, Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ning terve hulk inimesi pingutab selle nimel, et luua Eestisse ligi 600 miljoni kroonise aastaeelarve ja 120 töötajaga Euroopa Liidu ühine IT-agentuur.
Eesti ponnistab IT-agentuuri nimel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi otsus IT-agentuuri kohta langetatakse järgmisel aastal, käib Eestis selle siiameelitamise nimel juba üsna tõsine töö.
«Olles kohtunud selles küsimuses erinevate ministeeriumide esindajate, meie välisesinduste juhtide ning ka IT-firmade juhtidega, võin kinnitada, et töö IT-agentuuri Eestisse saamiseks käib intensiivselt juba pikemat aega,» ütles Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland.
Tema sõnul on europarlamendi liikmed ja välisministeerium sel teemal lausa pidevas online-kontaktis.
ITLi presidendi Taavi Kotka väitel on IT-agentuur Eestile ülioluline, selle loomine siia oleks tema hinnangul suurim abi kogu Eesti IT-sektorile. Ning seda mitte pelgalt töökohtade loomise, vaid ka Eesti kui IT-riigi tunnustamise seisukohalt. «Eesti saaks selle loomisega ilusti hakkama,» hindas Kotka.
Eestile ülioluline
ITLi poolt juhib IT-agentuuri küsimust liidu juhatuse liige, Microlink Eesti juht Enn Saar. Tema sõnul teeb liit IT-agentuuri teemal tihedat koostööd sise- ja välisministeeriumiga. Koostöö seisneb Eesti seisukohtade kujundamises ja lobitöös.
Agentuuri loomisega seotud täpsetest arvudest on esialgu veel vara rääkida, sest vastava määruse menetlemine Euroopa Liidu töögrupis alles käib.
Samas lisas Saar, et Euroopa Komisjoni esialgse kava kohaselt hakkab agentuuris tööle ligikaudu 120 inimest (peamiselt IT-valdkonna töötajad) ning agentuuri aastane eelarve on praeguse hinnangu kohaselt ligi 40 miljonit eurot ehk 600 miljonit krooni.
«Eesti IT-sektorile mõjuks sellise agentuuri siia loomise otsus väga positiivselt, sest see suurendab kindlasti rahvusvaheliste IT-suurfirmade huvi Eesti vastu ja annab meile võimaluse mõjutada rohkem Euroopa IT-valdkonna otsuseid,» ütles Saar.
«IT-agentuuris tööle hakkavad 120 inimest tulevad erinevatest ELi liikmesriikidest ning toovad Eestisse kaasa oma kogemused ja teadmised.»
IT-visionääri Linnar Viigi sõnul tuleks meil Euroopa Liidu liikmetena vaadata esmalt, kuhu sellise agentuuri loomine oleks kõige mõttekam ning olemuslikult sobiv.
«Mõlemal puhul on Eesti tugev kandidaat. Sellest tulenevalt on igati õigustatud Eesti soov planeeritava IT-agentuuri asukohamaaks saada,» nentis Viik.
Samas leiab ta, et Eesti senised ponnistused agentuuri siiameelitamise nimel on nagu siilil udus, sest praegu pole teada sedagi, kas, millal ja millisena kavatsetakse IT-agentuur luua.
«Meie ühised ponnistused saavad selgema sisu, kui planeeritava agentuuri loomise kohta on täpne teave olemas ning kandidaatidelt oodatav on selgunud,» täheldas ta.
Siiski leiab Viik, et Eesti on piisavalt väike ning avaliku ja erasektori koostöö infoühiskonna arendamises on sedavõrd tõhus, et toimiva selgitustiimi kokkupanemine läheb kiiresti.
Tohutu andmemaht
Siseministeeriumi nõuniku Piret Lilleväli sõnul puutuks agentuur kokku äärmiselt suurte andmemahtudega. Näiteks jääks agentuuri hallata Schengeni infosüsteem (SIS), mida kasutab politsei ja piirivalve kõikides Schengeni riikides.
Sellesse infosüsteemi sisestatakse Schengeni konventsiooni alusel väga erinevaid andmeid – näiteks varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud sõidukid, tulirelvad ja isikut tõendavad dokumendid. Samuti inimesed, keda otsitakse taga väljaandmise eesmärgil või vahi alla võtmiseks, kadunuks jäänud jne.
21. septembriks oli SISis 30 650 688 kirjet, sealhulgas ligikaudu 1 223 447 tagaotsitavat isikut ja 3 809 915 sõidukit. Eesti poolt oli septembris kehtivaid sisestusi näiteks 3653 sõidukile ja 192 794 dokumendile. Sissesõidukeelu Schengeni õigusruumi on riigid kokku sisestanud ligikaudu 750 000 isikule.