Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2287781t1h099c.jpg)
Lõuna-Ameerikas elava konna nahal leiduv eritis võib osutuda uueks diabeediravimiks.
Konn nimega Pseudis paradoxa eritab nahapinnale ainet, mis kaitseb teda nakkuste eest. Molekulil nimega pseudin-2 võib olla aga ka muid kasulikke rakendusi.
Teadlased avastasid, et aine stimuleerib insuliini vabastamist, mis aitaks paljusid diabeetikuid, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator Science Dailyt.
Teadlased tegid pseudin-2 peptiidist koopia ning näitasid, et see kunstlik molekul suurendab insuliini tootmist teist tüüpi diabeeti põdevatel inimestel. Nad usuvad, et tegemist võib olla uue tõhusa ravimiga.
Ravimi valmimisele eelnevaid katseid viivad läbi Ulsteri ülikooli ja Araabia Ühendemiraatide ülikooli teadlased.
Ulsteri ülikooli teadlane Yasser Abdel-Wahab sõnas: «Oleme katsetanud peptiidi pseudin-2 võimsamat sünteetilist vormi ning avastanud, et see võiks olla väga tõhus ravim teist tüüpi diabeedi põdejatele. Nüüd peame astuma järgmise sammu ning inimesi ravima hakkama. Selleks on vaja läbi viia põhjalikumad uurimused.»
Et keha saaks kontrollida vere suhkrutaset, on vaja insuliini. Normaalsel juhul toodavad seda ensüümi piisavas koguses pankreaserakud. Teist tüüpi diabeedi korral ei toodeta piisavalt insuliini või muutub keha saadavaloleva insuliinikoguse suhtes resistentseks.
Teist tüüpi diabeet on tugevalt seotud ülekaalulisusega ning areneb enamasti välja keskeas. Seda diabeedivormi põeb 95 protsenti diabeetikutest.
Harvemini esineb esimest tüüpi diabeet, mis on autoimmuunsushaigus, mille tagajärjel insuliini tootvad rakud järk-järgult täielikult hävivad. Eestis diagnoositakse seda haigust umbes 10 juhtu 100 000 inimese kohta aastas.
Inglismaa diabeediliidu juht Douglas Smallwood ütles: «Kuigi teist tüüpi diabeeti on võimalik kontrollida dieedi ja füüsilise aktiivsusega, on tegemist siiski progresseeruva haigusega, mis vajab efektiivseks kontrolliks ravimeid. Hea diabeedikontroll vähendab komplikatsioonideriski, mille hulka kuuluvad näiteks pimedaks jäämine, südamehaigused, neeruprobleemid ning amputeerimised, seega on uued ravimid väga teretulnud.»
Eredavärviline, roheline ja roosa Trinidadis ja Amazonase vesikonnas elav konn kannab paradoksaalse konna nime, sest täiskasvanuks saades muutub ta väiksemaks.
Sellise konna kulles võib olla kuni 27 sentimeetri pikkune, täiskasvanud konn aga ainult kuni neli sentimeetrit. Sarnane nähtus esineb ka Eestis elaval mudakonnal.