Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2286543t1h1689.jpg)
Vaevalt kuu pärast lepingut võlakirjade müümiseks 1,2 miljardi krooni eest otsustas Riigi Kinnisvara AS kasutada neist vaid poolt, firma kinnitusel ei too see kaasa leppetrahve.
Kümneaastase tähtajaga võlakirjaemissioonist saadud raha kavatses RKAS kulutada koolide korrastamiseks, selleks sõlmiti veebruari algul leping Svenska Handelsbankeniga.
Soodsad tingimused
Rahandusminister Ivari Padari kinnitusel on esimene 600 miljoni kroonine osa mõeldud omavalitsustega sõlmitud investeerimislepingute täitmiseks, teise osa võlakirjade väljalaskmine sõltub aga riigikoolide projekti vajadusest.
Et aga rahandusminister Ivari Padar peatas RKASi uute lepingute sõlmimise kuni riigi eelarvestrateegia valmimiseni, otsustas riigiettevõte esialgu piirduda võlakirjade väljastamisega vaid 600 miljoni krooni eest.
Tavaolukorras tähendaks säärane meelemuutus ettevõttele kopsakat leppetrahvi või vähemalt kõrgemat intressi võlakirjade enneaegsel tagasiostul.
RKASil õnnestus riigifirmana Handelsbankeniga kokku leppida soodsamad tingimused. Firma kinnitusel meelemuutus lisakulutusi, mis kaudselt pärineks maksumaksja rahakotist, kaasa ei too. Emissiooni teise osa kasutamise või kasutamata jätmise üle peab firma otsustama aasta lõpuks.
RKASi nõukogu esimehe, Reformierakonna parlamendisaadiku Taavi Rõivase kinnitusel oli Handelsbankeniga sõlmitud lepingus võimalus müüa võlakirjad kahes osas.
«Kui meil on praegu vaja 600 miljonit, siis pole mõtet võtta ülejäänud raha kontole seisma,» sõnas Rõivas. «Teoreetiliselt säilib võimalus, et seda ei võetagi välja, leping lubab ka seda.»
Riigifirmal eelis
SEB Eesti Ühispanga võlakirjaturgude osakonna juhataja Ülar Kiisla kinnitas, et võlakirju emiteerivate riigiettevõtete jaoks on tavaline saada eraettevõtetest soodsamad tingimused. Tema hinnangul võib ka protsent, mida riigiettevõtted võlakirjaomanikele maksavad, olla madal, jäädes vahemikku 0,20,75 protsenti pluss Euribor.
Danske Marketsi Balti juhi asetäitja Lauri Palmaru andis mõista, et eraettevõttele võiks säärane meelemuutus palju maksta. «Mingil hetkel on pank või investorid välja andnud suure raha ja teinud sellega arvestades teisi suuri tehinguid,» selgitas Palmaru.