Vesisünnitusel ei pea pressima

Sakslannast vesisünnitusele spetsialiseerunud ämmaemand Cornelia Enning. Foto: Tiina Luht / nupsu.ee

Kogu maailmas tuntud vesisünnituse ämmaemand Cornelia Enningu kinnitusel saavad vees lapse loomulikul teel ilmale tuua ka need naised, kes kuival maal hätta jääksid, kirjutab nupsu.ee.

Sakslannast Cornelia Enning on ameeriklase Barbara Harperi kõrval teine üle maailma tuntud ämmaemand, kes on spetsialiseerunud vesisünnitusele.

Ta annab koolitusi nii Euroopas kui Ameerikas, on kirjutanud mitmeid raamatuid ning abistanud vesisünnituse juures rohkem kui 1000 naist.

Mille poolest on vesisünnitus naisele ja lapsele hea?

Naise puhul on eeliseks see, et on vähem valusid, naisel on kontroll tuhude üle, ta saab hingamise ja oma liikumisega tuhusid juhtida ning tema kopsud töötavad paremini.

Enamik eeliseid puudutab last – lapsel on rohkem hapnikku, kuna ema kõhupiirkonnas on parem verevarustus. Vesi tingib selle, et naise keha on n-ö säästurežiimil ja kõhupiirkonnas on 700 ml verd rohkem kui muidu.

Naised, kes on vees sünnitanud, sünnitavad 98 protsendil juhtudest uuesti vees ja need 2 protsenti, kes vees ei sünnita, on naised, kelle puhul on tegemist kas keisrilõike või vaakumsünnitusega.

See tähendab, et iga naine ei saa vees sünnitada?

Naised, kelle puhul on vaja sünnitusse sekkuda, ei saa vees sünnitada. See tähendab ka seda, et need naised, kelle puhul tundub, et sekkumist on vaja, saavad tihti vees normaalselt sünnitada. Vees võivad mõned asjad minna paremini, mis kuival maal oleks patoloogilised.

Nii et riskirasedad saavad sageli vees loomulikul teel sünnitada?

Jah, ka näiteks kõrge vererõhuga naised saavad päris paljudel juhtudel vees loomulikult sünnitada. Kui laps on väga suur, siis kaks kolmandikku nendest naistest sünnitavad vees ise ja kolmandiku puhul on vajalik keisrilõige.

Kas ka mitmikuid saab vees sünnitada?

Kaksikud saavad vees sündida. Esimesena sündiv kaksik teeb teisele kuival maal sündimise raskemaks, sest tal on vähe hapnikku.

Kui esimene kaksik sünnib vees, siis vee tõttu on teisel parem sündida. Vesi lahendab hapnikuprobleemi ja sellepärast tuleks terveid kaksikuid sünnitada vees.

Kas vesisünnitusel jäävad tavapärased protseduurid ära?

Paljud jäävad ära, sest vees ei ole võimalik teha seda, mida kuival maal. Aga last on siiski võimalik hästi jälgida, sest tänapäeval on olemas ka veekindlaid seadmeid.

Neid ei ole siiski vaja tavalise, vaid problemaatilise sünnituse puhul. Neid on vaja ka personalil, kes ei ole vesisünnitusega nii hästi kursis.

Kas personal vajab eraldi väljaõpet?

Kindlasti.

Kas ka naisel on vaja mingit ettevalmistust, kui ta tahab vees sünnitada?

Naised peavad teadma, milliseid vee omadusi nad saavad enda jaoks ära kasutada. Naine saab kasutada vee temperatuuri.

Selleks, et valusid leevendada, peab vesi olema võimalikult jahe, nii jahe, et on veel meeldiv, mitte liiga külm. On võimalik teha tööd hingamisega, sest vesi muudab väljahingamise intensiivsemaks.

Vesi väldib pressimist. Lapse jaoks on see eelis, sest ta saab oma tööd teha. Alati kui naine pressib, siis laps parasjagu hapnikku ei saa.

Naine ei peagi vees pressima?

Esimese lapse puhul on naisel tihti soov pressida, teise puhul enam mitte ja kui lapsi on rohkem, siis naised enam ei pressi. See ei tähenda, et naine ei saaks pressida, kui ta seda tahab, aga ta ei pea. Tal on kontroll oma keha üle.

Kuidas saab kindel olla, et laps vette sündides hingata ei proovi?

Hingamise eest vastutavad teatavad reflektoorsed punktid näos suu ümber. Kui need on märjad, siis laps ei hakka hingama. Laps hakkab hingama siis, kui need punktid on ära kuivanud.

Laps saab hapnikku ka nabanööri kaudu pärast sündimist ja see mehhanism toimib paremini siis, kui naine on vees.

Kui naine otsustab, et ta tahab vesisünnitust, siis mida ta selleks tegema peab?

Kõigepealt peaks naine otsima endale ämmaemanda, kes ka tahab vesisünnitust teha ja ta peab vaatama, kas see ämmaemand või arst on vesisünnitust õppinud, et sellest naisest ei saaks katsejänest.

Teiseks tuleb ämmaemanda või arstiga rääkida, kuidas vettesünnituseks valmistuda. Näiteks võib naine mingit spordiala harrastada.

Tänapäeval ei taheta, et sünnitustuppa jõuaks ebasportlikud naised. Naised saavad oma esimese lapse vanemas eas ja sellepärast peaksid nad kehaliselt paremas vormis olema.

See siis tähendab, et vormist väljas naisel on vesisünnitusel raskusi?

Ei tähenda, sest neil, kes ei ole nii heas vormis, on vees pigem vähem probleeme kui kuival maal. Ei taheta aga võtta seda riski, et kasutada uut meetodit (vesisünnitust) naiste puhul, kes ei ole nii terved.

Ma arvan, et kümne aasta pärast hakkavad Eestis ka riskantsemad sünnitused toimuma vees, sest meditsiiniliselt on see parem.

On olemas meditsiiniline näidustus teatavate riskide puhul vees sünnitada, aga sinnani on veel pikk tee.

Millised on veel need tavalisemad näidustused, mille puhul saab loomulikul teel vees sünnitada?

Hetkel on tegemist võimaluse, mitte näidustusega. Demokraatlikus riigis peaks naisel olema kõik võimalused ise valida talle sobiv sünnituse variant.

Kui suur osa planeeritud vesisünnitustest ka tegelikult toimub?

Sada protsenti.

Mingeid komplikatsioone ei teki kunagi?

Kui naisel on vaja keisrilõiget, siis ma tean seda juba enne ega planeeri talle vesisünnitust.

Kuid sünnituse kulg on ju ettearvamatu.

See on reklaamlause, mida kasutavad arstid. Seda ei ole öelnud ämmaemandad.

Täispikka intervjuud loe nupsu.ee-st.