Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Internetist tellitud pulmakleit ei jõudnudki kunagi pruudini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sellise kleidi tellis Tamm internetikaubamajast.
Sellise kleidi tellis Tamm internetikaubamajast. Foto: Internet

E-bay internetikaubamajast kauni pulmakleidi välja valinud ja selle eest maksnud naine sai rõiva valmistama pidanud hiinlastelt alatult petta ja soovib nüüd teisigi hoiatada.



Katrin Tamm otsustas koos mehega teha väikesed pulmad ja jagada seda hetke vaid kõige lähedasemate inimestega. Sõbrannadelt kuulis ta, et mitu nende tuttavat on tellinud pulmakleidi e-bay kaudu. Pruut­kleit tehakse täpselt mõõtude järgi ja see maksab 100–150 dollarit.



Tamm leidis e-bayst palju pulmakleitide müüjaid, seal on praegugi pakkumisel ligi sada tuhat mudelit – enamik hiinlaste toodang.



Mõru ootusaeg

«Leidsin nende seast sobiva kleidi, kontakteerusin müüjaga, saatsin talle mõõdud, osalesin oksjonil, tuli ka teade, et võitsin oksjoni, ja kandsin raha üle,» rääkis naine.


Müüja tundus usaldusväärne, kuna tal oli ligi 10 000 positiivset kommentaari. E-bays tehakse tehinguid Paypali kaudu, mis peaks kaitsma nii ostjat kui ka müüjat: oksjoni võitja kannab raha arvele ja kui kaup käes, kantakse see üle kaupmehele. Seepärast tundis Tamm ennast turvaliselt.



Hiinlased lubasid kauba kätte toimetada viie-kuue nädalaga. Pulmad pidid toimuma 22. juulil ja kleit oleks pidanud saabuma hiljemalt 10. juuli paiku. Kui aga see kuupäev kätte jõudis, polnud kleiti kusagil.



Noorpaar üritas ühendust võtta oksjoni müüjaga: «Kirjutasime talle kirju samale meiliaadressile, mille kaudu varem olime suhelnud, ja isegi osalesime uue nime all oksjonil, et ta meiega ühendust võtaks. Aga ei midagi,» selgitas Tamm.



Kui pulmadeni oli jäänud mõni päev, saatis ta kirja Paypali. Sealt saadeti vastu mitu ankeeti, mis tuli täita, ja lubati ühendust võtta 30 päeva jooksul. Kuna aga vastust ei tulnud, saatis Tamm veel mitu kirja.



Lõpuks teatati, et avaldus raha tagasisaamiseks tuleb teha 45 päeva jooksul ja see aeg on juba möödas.



Nädal enne pulmi oli pruut ikka veel unelmate kleidita. Ta läks kohalikest salongidest kleiti valima. «Ei meeldinud mulle ükski kohapeal olev kleit või ei olnud minu suurust,» tõdes Tamm. «Nende kleitide hinnad, mis mulle meeldisid, küündisid aga mitmekümne tuhandeni. Lisaks ei ole salongideski kõik kleidid ja suurused kohapeal olemas ja neid tuleb tellida. Nädala ajaga ei tellita aga ühtegi kleiti. Mitu korda mõtlesin, et ma ei abiellugi, sest ei õnnestu leida ühtegi sellist kleiti, mida kanda oma elu tähtsaimal päeval.»



Õnneks leidis ta lõpuks ühest salongist siiski kleidi, mis oli isegi ilusam kui hiinlastelt tellitu, ja pulmapäev kujunes imeliseks.



«Loodan väga, et teised õpivad minu loost,» võttis Tamm juhtunu kokku. «Arvasin, et Paypaliga tuleb ühendust võtta 45 päeva jooksul pärast paki minuni jõudmist, mitte 45 päeva peale oksjoni võitmist. Ei arvanud, et kaebuse tegemiseks jääb ainult kolm päeva. Hiinast on ju pikk tee siia ja mõtlesime, et äkki pandi pakk mõni päev hiljem teele või hilineb posti süül paar päeva.»



Kümned pettasaanud


Talle tundub üha enam, et hiinlased tegid kõik selleks, et raha kantaks üle enne, kui klient jõuab kaebuse esitada. Ainus, mida pettasaanud noorpaar teha sai, oli negatiivne kommentaar e-bay lehel.



Hiinlase kasutajanimi x«sexy-dress 2099» ei tundu just eriti usaldusväärne, kuid sellised need seal enamasti ongi. Tema e-posti aadress oli fashion.dress@yahoo.com. Otse loomulikult ei ole sellist kasutajat nüüd enam e-bays olemas. Igal juhul tasub hiinlastelt interneti kaudu kaupa ostes ettevaatlik olla.



Tarbijakaitseameti peaspetsialisti Kadri Kauksi sõnul keelab võlaõigusseadus küsida kauba maksumusest rohkem kui 50 protsenti ettemaksu. Ometi nõutakse internetikaubanduses sageli kohe kogu summat.



Eesti viimaste aastate suurimad petupoed on olnud näiteks lastetarbeid müünud Tsiigu ja mööblit müünud Triple Trade. Skeem oli neil sarnane – inimestelt küsiti toote eest sada protsenti ettemaksu, kuid kaupa nad ei saanud ja rahast jäid ka ilma.



Tänavu on tarbijakaitseametile laekunud 72 internetikaubandusega seotud kaebust, sealhulgas 31 kaebust internetioksjonite kohta. Järelepärimisi on veelgi rohkem – 272. Lisaks on ELi tarbijate nõustamiskeskusele laekunud 38 piiriülest netikaubandusega seotud kaebust.

Tagasi üles