Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2280139t1h0655.jpg)
Kuidas suurendada laomahtu poole võrra uut ladu ehitamata või visuaalselt näidata, kui kaugele jääb jooksja maailmarekordist? Vastust ei anna kuulsad leiutajad, vaid äriideedest pakatavad Eesti tudengid.
Just selliste ideedega on üliõpilasvõistkonnad jõudnud äriideede konkursi «Ajujaht» finaali, kus ürii ei anna kellelegi armu. Nüüd, mil võitja selgumiseni jäävad loetud päevad, tuleb 25 finalistil tuntud nägudest tulvil auhinnakomisjonile veel kord tõestada oma idee geniaalsust ja elluviimise võimalikkust.
Reeglid on ranged: vajalike vahendite ülespanekuks võib kulutada kaks minutit, idee tutvustamiseks seitse minutit ning ruumist lahkumiseks minut.
Kui aeg kukub, tuleb ettekanne kas või poolelt sõnalt katkestada. Äris loeb aeg, sest keegi võib sama ideega ette jõuda.
London sihikul
Finaalipäeval esimesena ürii ette astunud neiu ja noormees tutvustavad projekti «Placer», mille idee seisneb veebilehes, kus leiab põhjalikku infot kõigi restoranide-kohvikute menüüde ning ürituste kohta. Teenusega tahetakse lisaks Eestile vallutada ka London.
Kui esinejatel tuleb hakkama saada kokku 10 minutiga, siis sama palju on küsimustega pommitamiseks aega ürii, kus lisaks Telekomi eksjuhile Jaan Männikule võib näha prillid ninal istuvat sõnakat ettevõtjat August Kulli, Päevalehe endist mootorit Aavo Kokka ja rate.ee n-ö «isa» Andrei Korobeinikut.
Korobeinik uurib näiteks, miks valiti sihtpunktiks raskesti vallutatav London. Küsimusi raha ja teostuse kohta sajab aga lausa igast nurgast ning äriidee tekitab elavat arutelu ka pärast võistlejate lahkumist.
Vaikus saabub alles siis, kui kaks noormeest hakkavad tutvustama ideed, kuidas tühje laokoridore täita liikuvriiulitega nii, et laopind suureneb kuni poole võrra ja samas toimib kogu süsteem jätkuvalt nagu õlitatult. ürii pilgud on lausa naelutatud seinale.
Noormehed selgitavad, kuidas kätte saada need alused, mis asuksid teisest korrusest kõrgemal. Kõik käib automaatselt ja asi olevat sama lihtne nagu legoklotside kokkupanek.
Noormeestel on juba käsil projekti tegemine. Esimese müügi tahavad nad teha Eestis, seejärel põrutatakse välisturule, kuna seal on vajadus toote järele palju suurem. Esitatud on ka taotlus patendi saamiseks, raha loodetakse tagasi teenida 3,5 aastaga.
Ettekande lõppedes hüüab üks üriiliikmeist: braavo! Aga jätkub ka kriitikat. Küsimusele, kes sellist ladu peaks tahtma, on noortel vastus valmis: firma, kes ei taha lao jaoks maad juurde osta. Logistikute lahkudes tunnistab ürii, et rahaline pool jääb poistel siiski veidi tooreks.
Iga uus võistleja pakub midagi erilist. Näiteks lubab üks noor hinnata koduelektroonika kvaliteeti. Samas arutleb ürii, kas kvaliteet tähendab tädi Maali ja profifotograafi jaoks ikka ühte ja sama.
Seejärel käivad arbiterite karmi pilgu alt läbi muusikanautlejate annetussüsteemi planeeriv võistkond, päikesekellade disainiteenust kavandavad noored ning kiiresti pukse vahetada lubav projekt «Plastik», mis matkib ettekannet tehes motospordi ülekannet.
Maius spordifännidele
Kolm roosade lipsudega meest tutvustavad aga süsteemi, mis võimaldab võrrelda sportlase liikumist näiteks maailmarekordiga. Staadioni siseringi plaanitav LED-lampide jada näitab, kui kaugel peaks rekordit üritav jooksja juba olema.
Mõjusa äriideega loodavad poisid tuua publiku spordivõistlustele tagasi. Selgub, et juba on käiku antud mudeli tunnistuse taotlus ja tehakse koostööd rahvusvaheliste ekspertidega.
Tehniliselt olevat mõeldud kõigele: kui võistluse korraldaja ei luba süsteemi jänesena kasutada, siis on võimalik see pealt kinni katta, et tulejoont näevad vaid pealtvaatajad. Isegi siis, kui aparaati peaks tabama kas või Gerd Kanteri ketas, ei juhtuvat miskit. «Väliskest on keskkonnakindel,» kinnitavad leiutajad.
Ametliku testi lubavad nad teha Eesti meistrivõistlustel. ürii utsitab seepeale noormehi kiirustama, sest maailma leiutajad ei maga. Sellega jõuab üks finaalipäev lõpule ning tuleb tunnistada: Eesti noored ei ole hukas.
Kes 25 võistkonnast aga ajujahi võidab ja oma geniaalse idee teostuseks tugeva rahasüsti saab, selgub 29. veebruaril.
Mis on «Ajujaht»?
Äriplaanide konkurssi korraldavad EAS, SEB, BDA Consulting ning INSEAD ärikool koos partneritega.
Üle 800 000-kroonise auhinnarahaga konkursile laekus kokku üle 100 äriidee.
Enim ehk ligi veerand äriideedest oli jaekaubanduse, toitlustamise, tervishoiu ja muude isikuteenuste valdkonnast.
Viiendik ideedest puudutas internetiteenuseid, ligi 15 protsenti aga tööstust ja tootmist.
25 finalistile korraldati 3 kuu jooksul tasuta ettevõtlusalane koolitus.
Võitja selgub 29. veebruaril, järgmine «Ajujahi» konkurss algab sügisel 2008.
Allikas: ajujaht.ee