Teel eurole ähvardab Eestit neli kari

Foto: Repro

Loodetav euro kasutuselevõtt 2011. aastal sõltub Eestis praegu kõige enam Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmisest, mis kehtestab nn kolme protsendi nõude.

Allpool on toodud võimalikud suurimad riskid, mis ohustavad Eesti püsimist vajalikes raamides. Tegu on üldistusega, mille aluseks on vestlused spetsialistide ja poliitikutega ning riigi rahandusolukorda kajastavad avalikud dokumendid.

Eesti riigieelarve koostatakse kassapõhiselt, kuid Maastrichti kriteeriumi arvestus toimub tekkepõhiselt ning viimast metoodikat kasutab valitsussektori kohta andmete avaldamisel ka statistikaamet. Kassapõhine arvestus tähendab, et tulud kajastatakse sel hetkel, kui raha laekub, mitte aga sel hetkel, kui tekkis raha maksmise kohustus.

Kuna arvestusmetoodikad pole sarnased, on eelarve koostamisel keerulisem arvesse võtta, kuidas mingi kulu või tulu muutus mõjutab kriteeriume, mida on tarvis täita. Ka 2010. aasta riigieelarve eelnõu seletuskiri nendib, et erinevused eelarve kassa- ja tekkepõhise arvestuse vahel võivad olla «märkimisväärsed».

Eelnev on üks näide, miks riigil ei pruugi olla piisavalt teavet õigete otsuste tegemiseks. 2008. ja ka tänavuse aasta korduvad eelarvekärped olid suurelt osalt tingitud just adekvaatse info puudusest otsuste tegemise ajal.

Eestis käib pidev olukorra ümberhindamine, prognoose tehakse kogu aeg ringi ning muudetakse isegi alusandmeid, mille põhjalt prognoosid on tehtud. Seega poleks ime, kui hoolimata ootusest kolme protsendi kriteerium nii tänavu kui ka 2010. aastal napilt täita, tegelikult ikkagi seda ei suudeta.

Hoolimata valitsuse näilisest otsustavusest kulutusi teatud tasemel hoida, ei asu kõik selleks vajalikud hoovad Stenbocki majas ega rahandusministeeriumis.

Näiteks ei pruugi rahavaru kogunud kohalikud omavalitsused neid alles hoida, vaid kulutavad raha ära. Selle vastu ei ole riigil automaatset pidurdusmehhanismi ega ka erilist võimsusvaru. Juhul kui omavalitsused eelistavad oma lühiajalisi huve üleriiklikele huvidele, ei ole riigil suurt muud teha kui käsi laiutada.

Peaminister Andrus Ansip on korduvalt avalikult kiitnud, et paljud omavalitsused ei ole läinud laenamise teed, vaid kogusid headel aegadel reserve ja kasutavad praegu neid. Viimane näide pärineb eilsest, kui Ansip ütles valitsuse briifingul: «See ei ole erandlik käitumine, et kohalikud omavalitsused koguvad raha ja alles seejärel, kui neil on raha olemas, hakkavad seda raha kulutama vajalikeks investeeringuteks.»

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles sealsamas kõrval, et kõige problemaatilisemad on Tallinn ja Viimsi ning nende defitsiidi või uued laenud peab ülejäänud Eesti kinni maksma eelarvekärbetega.

Neli olulisimat tegurit, mis mõjutavad eesti väljavaateid 2011. aastal euroga liituda

Poliitiline risk

Poliitiline risk ei ole eelnimetatuist sugugi vähem kardetav või vähem tõenäoline. Võib tekkida olukord, kus valitsus ei julge teha vajalikke otsuseid, kuna need tekitaksid ühiskonnas suuremaid pingeid kui otsuste edasilükkamine. Teisalt võivad keerulise majandusolukorra pinged kanduda valitsusosaliste suhetesse ning muuta kabineti töövõimetuks. Lähim praeguse valitsuse töövõime test on järgmise aasta riigieelarve menetlus parlamendis.

-----------------------

Riigiasutuste aastalõpu kuluralli

Võimalust, et tänavu saaksid riigiasutused detsembris oma kulutustega viimast võtta, hinnatakse väikeseks. Kuna valitsus ei läinud riigikogu ette kolmanda lisaeelarvega, vaid otsustas kulud administratiivselt suurema kontrolli alla võtta, on just niisugustele asjadele piiri panek vahend, mis peab aitama Eesti euroni. 2008. aastal käis riigiasutustes aga aastalõpu kuluralli, kuna neile sai selgeks, et lootust raha järgmisse aastasse üle kanda ei ole.

----------------------

Ühekordsed tulud

Eelarvelaekumistesse kirjutatud ühekordsete tulude risk tähendab võimalikke tõrkeid nende laekumisel. Näiteks ei suudeta müüa riigi mittevajalikke varasid, sh hooneid või maatükke. Ka dividendide kättesaamine riigiettevõtetest ei pruugi alati kulgeda sujuvalt, eriti kui tegu on maksimumdividendidega.

---------------------

Võimalik maksude alalaekumine

Maksutulude alalaekumise riski hinnatakse erinevalt. Senine pilt ei ole olnud kõige hullem, kuid kõige suurem oht kummitab sotsiaalmaksu, mille laekumise kava järgmiseks aastaks võib pidada optimistlikuks. Sotsiaalmaksu laekumine sõltub sellest, kuidas liiguvad Eestis tööpuuduse näitajad. Isegi üldiselt majandusolude paranemist ennustav rahandusministeerium on möönnud, et tööpuuduse kasv Eestis veel ei seisku. Oluliseks on kerkinud ka maksude kättesaamise teema. Maksuvõlgade kasv on Eestis olnud märkimisväärne, sh riigi põhiliste tuluallikate käibemaksu ja sotsiaalmaksu osas. Ka riigikontroll leiab oma hiljutises auditis, et maksuvõlgade kättesaamisega pole kord majas.

Müstilised Maastrichti kriteeriumid

Artiklis käsitletud «kolme protsendi nõue» tuleneb Euroopa Liidu (EL) asutamislepingu artiklist 121, mis kehtestab riikidele euro-tsooniga ühinemiseks neli konvergentsikriteeriumi. Neist esimene on hinnastabiilsuse kriteerium: inflatsioon ei tohi olla üle 1,5 protsendipunkti suurem kui kolmes kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigis keskmiselt. Ei arvestata riike, kus inflatsiooni asemel on deflatsioon. Kolme riigi keskmist nimetatakse kriteeriumi referentsväärtuseks.

Teine on eelarvekriteerium: kas liikmesriigi vastu on algatatud ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus. See algatatakse, kui valitsussektori eelarvedefitsiit võrrelduna sisemajanduse kogutoodanguga on eelmise aasta lõpus olnud üle kolme protsendi. Samas ei pruugita menetlust algatada, kui tegu oli ajutise ületamisega või vastav suhe on pidevalt alanenud ja jõudnud kolme protsendi lähedusse. Seega on teoreetiline võimalus, et Eesti euro-tsooni lubamine otsustatakse poliitilise sammuna.

Kolmas on intressikriteerium: pikaajaliste intresside nominaaltase ei tohi olla üle kahe protsendipunkti kõrgem hinnastabiilsuse kriteeriumis arvestatud kolme riigi tasemest.

Eesti on arvestanud, et inflatsioonikriteerium täidetakse selle aasta lõpuks (rahandusministeeriumi andmeil eeldatavasti novembris 2009). Intresside osas ei ole Eestil niisuguseid riiklikke väärtpabereid, mis oleks selgelt võrreldavad teiste liikmesriikidega, ning seetõttu on teatav oht, et Eesti intressitase loetakse liiga kõrgeks. Samas ei kujune intressitase üldise veendumuse järgi Eestile takistuseks, kõige problemaatilisem on eelarvekriteeriumi täitmine.

Neljas ehk vahetuskursi kriteerium on Eestil täidetud valuutakomitee süsteemi ning osalemisega Euroopa vahetuskursimehhanismis ERM2. (PM)