:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2009/04/06/159279t1h8f78.jpg)
Tunnistan ausalt – ma ei ole finantsinspektsioonist erilises vaimustuses olnud.
Kaja Koovit: alasti kuningas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga kaitsvate seinte taga istuvad üleliia hästi makstud ametnikud, kes justkui midagi teevad. Eeldan, et nende ülesanne on minu kui investori õiguste ja heaolu eest seista. Paraku olulise tulemuseta.
Viimased päevad on mu arvamust natuke muutnud, sest 300 000 eestimaalasel on põhjust rõõmustada: nende pensionikontodelt rämpsvõlakirjadesse paigutatud raha ei olegi lõplikult kadunud. Ja seda tänu inspektsioonile.
Eesti suurim pensionivarade valitseja Swedbank maksab PDFi fondi allahindlusest pensionifondide klientidele kahju katteks 140 miljonit krooni. Seda on tunduvalt enam kui seadusega trahvimiseks lubatud 500 000 krooni, mis pangale on justkui kommiraha.
Esmaspäeval teatas finantsinspektsioon, et Swedbanki investeerimistegevuses ei välditud huvide konflikti ning osakuomanikele võidi tekitada kahju. Inimkeeles: pank oli pensionikogujate raha eest finantseerinud panga enda korraldatud võlakirjaemissioone. Nii ei ole aga ilus teha. Kolmapäeva hilisõhtul, pärast Swedbanki juhtide vaibal käimist finantsinspektsioonis teatasid osalised, et kuigi otseselt ei süüdistata panka pensionifonde klientide raha tuuldelaskmises, kompenseeritakse kahju pensionisüsteemi vastu usalduse taastamiseks.
Suuremeelsusest või nii. Samas, nädal tagasi kinnitas Swedbank Roburi tegevjuht Carina Tovi, et kompensatsiooni makstakse vaid juhul, kui tõepoolest on seadust rikutud. Nii et jutt vaid suuremeelsest usalduse taastamisest on pehmelt öeldes ebausutav.
Lisaks veel Swedbanki käitumine kiirlaenufirma Reval Credit rahastamisel, kus pensionifondi osanike raha anti taas kord välja ilma korraliku tagatiseta ning fondid peavad leppima sellest suure osa kaotamisega.
Kuigi oma raha pensionifondi andnud eestimaalastel on põhjust rahuloluks, jääb finantsinspektsiooni tegemistes õhku küsimusi. See on ka põhjus, miks mu arvamus vaid natuke paranes.
Swedbanki pensionifondide raha ei paigutatud rämpsu eile. Kuuldavasti vahetas inspektsioon esimesi märgukirju sel teemal juba enam kui aasta eest. Miks see kõik nii kaua aega võttis? Kas kiirema tegutsemise korral oleks pensionikogujatel rohkem raha alles? Kuigi fondiomanikud said kompensatsiooni, jääb panga ja inspektsiooni tehingule väljast vaadates ebaõiglase kokkuleppe maik. Kõik justkui teavad, et rikkumised olid, aga otse seda välja ei öelda…
Finantsinspektsioonilt ootaks edaspidi jõulisemat tegutsemist ning selgemaid väljaütlemisi. Kui kuningas on alasti, siis nii peakski rahvale tunnistama.