Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2278381t1h6f0d.jpg)
Tartu maratoni avatud raja sõidul Haanjas muutus viiekümnendates eluaastates meessuusataja, teadjate väitel tubli rahvasportlane, toitlustuspunkti jõudes näost siniseks ja vajus lumele kokku. Süda oli seiskunud.
Mehe õnneks seisis kiirabiauto sealsamas kõrval. Meedikud tõstsid ta ruttu masinasse ning suutsid rütmimuutmisaparaadi abil vatsakeste virvenduse lühiajaliste elektriimpulsside abil kõrvaldada. Teisisõnu: suutsid inimese elustada.
Too pühapäevane erandlik juhtum pole tegelikult kuigi erandlik, pigem mõnes mõttes tüüpiline. Nagu teab pooleteise kümnendi pikkuste kogemuste järgi Eesti massispordivõistlustel väita Andras Laugamets, Klubi Tartu Maraton meditsiiniteenistuse koordinaator, tabavad südameprobleemid just keskeas mehi, kes on oma vanuse kohta üle keskmise treeninud.
Eiratud enesetunne
Naised on tema sõnul südamehaiguste eest 45. eluaastani rohkem kaitstud, liiati osaleb neid rahvaspordiüritustel meestest mitu korda vähem.
Kuid on veel üks ühine näitaja, mis südamehädadega võistlustel kaasas käib. Laugamets nimetab seda 15 km sündroomiks.
See tähendab, et suusamaratonidel tekivad kriitilised olukorrad tavaliselt 15 km läbimise järel, kui stardikiirendus on jäänud selja taha. Näiteks eelmiselt Tartu maratonilt viis meditsiiniteenistus distantsi esimese kolmandiku järel haiglasse südamevaevusi kurtnud viiekümnendates mehe, kes oli harjutanud talvel 900 km ning kelle rinnanumber lubas tal startida teise saja hulgast.
Lisaks iseloomustab meedikute kätte sattunud harrastussportlasi veel üks tõsiasi: enamikul neist on kaasas tõsisem tervisekahjustus, millest nad pole teadlikud või lihtsalt eiravad seda.
Nii oli ka nädalavahetusel Haanjas kokku kukkunud suusatajal varasemast südame pärgarterite kahjustus, Tartu maratonilt haiglasse sõidutatul aga kõrgvererõhktõbi.
Ent just tõsiasjast, et inimesed arvestavad üksnes oma füüsilist treenitust, aga jätavad kahe silma vahele selle, mida ütleb neile enesetunne, algavadki Tartu Ülikooli südamekliiniku juhataja kardioloogiaprofessor Jaan Eha sõnul paljude harrastajate südamehädad.
Tema väitel on aga inimorganism ehitatud nii, et kui midagi läheb selles viltu või üle piiri, hakkavad häiresignaalid märku andma. «Küsimus on selles, kas neid kuulata,» sõnab ta.
Tuleb tunnistada, et paljud ei kuula. Näiteks sellepärast, et on püstitatud hirmus kirglik tahtmine eesmärkideni jõuda.
Esimene ohumärk, mis viitab treeningutega liialdamisele, on Eha väitel tüdimus kehalisest koormusest ning soovimatus sportimisega jätkata. Edasi võtavad tema sõnul võimust üldine väsimus ja apaatia, tekib südamekloppimine ja valu rinnus, ning algne pulsisagedus taastub pärast treeningut väga aeglaselt.
Seega, kinnitab Eha, on oluline, et inimesed õpiks ennast tunnetama. «Alles siis on võimalik oma tegevust korrigeerida ja teha tarku otsuseid,» lisab ta.
Selleks, et südamehädasid ennetada, soovitab Audentese Ülikooli professor Rein Jalak, endine spordiarst, kõigil vähemalt 35-aastastel läbida enne treenima asumist meditsiinikontroll, mis hõlmab koormustesti ja vereuuringuid.
Eriti tähtis on see Jalaku soovitusel esiteks neile, kes varem pole üldse sportinud, ja teiseks neile, kelle sportimine jääb noorusaega ning kes pärast kontoritööl veedetud aastaid on otsustanud taas dressid selga tõmmata.
Abimehed suurlinnades
Paraku, on Jalak sunnitud nõustuma, leidub harrastussportlastele korralikke regulaarse tervisekontrolli võimalusi üksnes Tallinnas ja Tartus.
Sellegipoolest tasub teekond kahe suurlinna spordimeedikute juurde ette võtta. Sest kui südamele treenides või võisteldes tõsiselt liiga teha, hoiatab professor Eha, on tagajärjeks südamelihase pöördumatud kahjustused.
Seejärel ei maksa sportimisest enam unistadagi. Mõnel juhul pole lootust isegi normaalselt edasi elada. Eriti traagilistel juhtudel saab elu hoopis otsa.
Nagu juhtus üle-eelmisel Tartu rattarallil vähem kui tunni pikkuse pingutuse järel ühe mehega Tatraorus.
Ja see pole lohutus, nagu lausub Laugamets, et teleri ees sureb Eestis äkksurma rohkem inimesi kui spordivõistlustel.
Ohtlikud kohad
Kus seiravad harrastussportlasi südamehädad?
Suusamaratonidel 15 km läbimise järel ja rattamaratonidel pärast esimest sõidutundi.
Oletatav põhjus: suur stardikiirendus, selle järel jagub veel jõudu ning pingutataksegi üle.
Kõigil vastupidavusaladel 1530 minutit pärast finieerimist.
Oletatav põhjus: südamelihase puudulikkus.
Allikas: Andras Laugamets