/nginx/o/2009/10/15/251263t1h59a8.jpg)
Äsjavalminud uuringu kohaselt seaks ravimite tavakauplustesse lubamine löögi alla ligi 90 protsenti maa-apteekidest ning vaid 3 protsendi apteekide hinnangul saadakse hakkama.
Seadusemuudatus jätaks maapiirkonnad apteekideta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Septembris uuris uuringufirma Faktum & Ariko maa-apteekide hetkeolukorda ning apteekrite ja apteekide omanike suhtumist ravimiseaduse võimalikesse muudatustesse.
Selgus, et kavandatavad ravimiseaduse muudatused (apteekide asutamise reeglite muutmine ja käsimüügiravimite müügiks tavakauplustes) mitte ei parandaks ravimite kättesaadavust, vaid hoopis halvendaksid seda.
Maa-apteekide toimetulek on hetkel madal, ca 87 protsenti apteekidest on raskustes ning kavandatavad muudatused sunniksid valdavat osa maa-apteekidest uksi sulgema.
Faktum & Ariko uuringujuhi Kadri Suitsu sõnul on vaid ca 3 protsenti apteekidest kindel, et käsimüügiravimite tavakauplustesse lubamise järel suudavad nad hakkama saada.
«Kolmandik apteekidest peab tõenäoliseks, et peaksid oma apteegi siis sulgema ning tervelt 59 protsenti on ebakindlad, kas nad siis hakkama saaksid,» tõdes Suits.
Ka apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäoliselt kaasa paljude apteekide sulgemise. Kui lähipiirkonnas avataks uus apteek, siis 34 protsenti maa-apteekide omanikest peab reaalseks, et selle tagajärjel tuleb apteek sulgeda.
Kadri Suits lisas, et ka sel puhul on ebakindlus suur - tervelt 46 protsenti ei oska kujunevat olukorda hinnata.
Lisaks selgus uuringust, et juba praegu ei ole tervelt 87 protsenti maa-apteekidest võimelised oma kulusid katma või saavad sellega hakkama väga napilt.
«Potentsiaalselt on löögi all kõik maa-apteegid, kes hetkel oma kulud väga napilt kaetud saavad ja see tähendab, et olukorra halvenemisel võib neid ähvardada sulgemise oht,» ütles Suits.
Kuna apteekide asutamise reeglite muutmine tooks tõenäolisena kaasa uute apteekide loomise suurematesse keskustesse, siis uuriti ka, kas ja millistel tingimustel oleksid apteekrid valmis vahetama töökohta.
Tulemused näitasid, et kui suuremas linnas või maakonnas pakutaks kõrgemat palka, siis oleks töökoha vahetust valmis kaaluma 56 protsenti maa-apteekide töötajatest ja omanikest.
Töökohavahetust kaalutaks juba 1000 krooni võrra parema palgapakkumise puhul.
«Halvema stsenaariumi korral tekitaks see maapiirkondade apteekides tööjõupuuduse, mis seaks apteegid täiendava löögi alla,» tõdes Suits.
Uuringu raames küsitleti kokku 79 apteegiomanikku ja 45 töötajat. Uuringus on esindatud 93 protsenti sihtrühma kuuluvatest apteekidest.