/nginx/o/2009/10/15/251159t1h6a8b.jpg)
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et Eesti riigil on piisavalt raha pensionide väljamaksmiseks, peaminister Andrus Ansipi sõnul on reservide kahanemine olnud isegi väiksem, kui arvestati.
Pevkur: pensionide väljamaksmisega probleemi ei tule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me saame kasutada nii sotsiaalmaksu laekumisest tulenevaid vahendeid, pensionireservi kui teisi riigieelarves olevaid tulusid. Mingit mure või paanikat selles osas pole,» lausus minister valitsuse pressikonverentsil.
«Tõsi on see, et nii sel kui järgmisel aastal paistab pensionikassa üldine alalaekumine sotsiaalmaksust tulenevalt 3,5 miljardi krooni kandis,» lisas Pevkur. «Aga millal neid reserve siis veel välja maksta kui mitte raskel ajal?»
Pevkuri kinnitusel oli 2007. aasta lõpuks pensionireservis 6 miljardit krooni.
«Kui nüüd vaadata, et ka teistes reservides on märkimisväärselt raha, siis jutt sellest, et Eesti riigil saavad pensionireservi vahendid otsa, ei ole kuidagi kooskõlas sellega, et meil võiks olla probleeme pensionide väljamaksetega - kaugeltki mitte.»
Pevkur meenutas, et pensionireserv on üldse olnud võimalik tänu valitsus põhimõttelisele seisukohale, et eelarveülejääkide olemasolul paigutatakse need mustadeks päevadeks reservidesse.
Ansip: reservi kahanemine kavandatust väiksem
Peaminister Andrus Ansip kommenteeris omalt poolt, et reservide kahanemine ei ole valitsusele üllatuseks. «Ma ei peaks seda inimest päris normaalseks, kes arvaks, et kriisis tuleks reserve koguda, mitte varem kogutuid kasutada. Milleks me reserve kogusime? Selleks, et neid rasketel aegadel kasutada, mitte et neid viimsepäevalaupäeval põlema panna. Nüüd me kasutamegi,» sõnas peaminister.
Vastuseks küsimusele, kui palju valitsus reserve kasutada kavatseb, viitas Ansip taas eesmärgile, et riigieelarve defitsiit peab jääma 3 protsendi piiridesse. «Kui suudame ka järgmisel aastal seda teha, oleme Euroopa Liidus defitsiidi väiksuselt kas 2. või 3. kohal.»
Ansipi sõnul on reservide hulk viimase kuuga isegi kasvanud - kui augustis oli riigikassa käsutuses 12,66 miljardit, siis septembri lõpuks 13,24 miljardit krooni. Haigekassal on reservis 3,8 miljardit, Töötukassal 2 miljardit krooni ja kohalikelt omavalitsustelt tuleb ka 2 miljardit krooni lisaks. «Kahanemine on olnud väiksem, kui me oleme kavandanud,» lisas ta.
Riigikontroll tõi eile avaldatud aastaaruandes välja, et riigi reservid kahanevad kiiresti ning kõige kriitilisemas seisus on pensionireserv, mis võib ammenduda juba järgmisel aastal.