/nginx/o/2009/07/02/200658t1h6194.jpg)
Emori finantskäitumise uuring näitab, et masuaasta on kõige enam mõjutanud lastega perede ja kõige vähem pensionäride toimetulekut.
Kõige vähem mõjutab masu pensionäre
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pensionäride sissetulekud on läbi aegade olnud kasinad ja eks väikeseks jäävad nad ka edaspidi, kuid oma harjumuspärast käitumist pole nad palju muutma pidanud,» ütles TNS Emori uuringuspetsialist Kristiina Omri.
«Nad on pea ainus elanikkonna rühm, keda ei ole aasta jooksul tabanud massiline sissetulekute langus ning kes ei ole pidanud varasemast enam asuma oma säästude kallale ja kes ei planeeri muutusi oma senises tarbimismustris,» selgitas ta.
Palgakärped ja koondamised on puudutanud otseselt vaid 15 protsenti tänastest
pensionäriperedest.
Pigem on kevadine pensionitõus ja üleüldine hinnalangus lubanud pensionäridel senisest pisut vabamalt oma igapäevast nappi, aga kindlat eelarvet planeerida.
Ka usk lähiaastal oma praeguse majandusliku olukorra püsimisse on neil kindlam kui üheski teises elanikkonna rühmas ning ei ole aastaga ka nõrgenenud - analoogselt aastatagusega usuvad enam kui pooled pensionäriperedest oma majandusliku olukorra jäämist ka 12 kuu pärast praegusele tasemele.
Seevastu suurimad kaotajad on olnud lastega pered, kellest tööpuudus ning palgakärped on tabanud 60 protsenti.
53 protsenti lastega peredest peavad täna toime tulema kuni 2000 krooniga ühe pereliikme kohta kuus, kusjuures pensionäride seas on selliseid peresid 16 protsenti.
«Kuigi pere-eelarved on kokkuvõttes enamasti küll suuremad kui pensionäridel, siis kahanenud sissetulekud on just lastega peresid sundinud muutma oma harjumuspärast tarbimiskäitumist,» lisas Kristiina Omri.
«Mõnes peres tähendab see toidulaual liha asemel sardelli ja kasutatud riiete ostmist, teises peres välisreisi asemel puhkust kodumaal ja mõne suurema ja mittepakilise ostu edasilükkamist.»
«Uuring näitab kindlat tendentsi, et pered keskenduvad varasemast sagedamini oma toimetulekule, võimalikku laenuraha soovitakse varasemast enam kasutada just jooksvate kulutuste tarbeks.»
Võrreldes pensionäridega aitab lastega peresid nende optimistlikum hoiak.
Raskusi julgetakse pidada ajutisteks - ligi kolmandik lastega peredest usub, et juba 12 kuu pärast on nende pere majanduslik toimetulek parem kui täna.
Otseselt on majandussurutis mõjutanud poolte Eesti perede majanduslikku olukorda, enamasti läbi palgakärbete (28 protsenti peredest) või töö kaotuse tõttu (17 protsenti), vähem sundpuhkuste ja muu sellise tõttu (6 protsenti).