Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2276193t1hfe32.jpg)
Krediidilimiit pole teenus, mis võimaldaks inimesel oma kõnearvet kontrolli all hoida. Seega tuleb lapsevanemal, kes soovib oma lapse telefonikõnesid piirata näiteks 200 kroonile kuus, sõlmida eraldi leping.
Kõnearvete kontrolli all hoidmise teenuse peab inimene eraldi tellima, praegu pakuvad seda Eestis mobiilsideoperaatoritest EMT ja Bravocom.
Mitmed inimesed on pöördunud tarbijakaitseametisse murega, et lapsele kehtestatud kõnearve piirangust hoolimata saabuvad kuu lõpus ikkagi suuremad arved kui tohiks. Ameti meelest on paljudel juhtudel tegemist tõsiasjaga, et lapsevanemad ajavad segi krediidilimiidi ja kõnearve kontrolli all hoidmise teenuse.
Kuna inimene tasub operaatorile helistamise eest alles pärast teenuse kasutamist, reeglina järgmisel kuul, on operaator kehtestanud teatud rahalise piirmäära, milleni ta võimaldab kasutada teenust selle eest tasumata.
Seda rahalist piirmäära nimetatakse krediidilimiidiks, mille kehtestab operaator enda kaitseks, ja seega võib ta ise otsustada, kas reageerib limiidi ületamisele või mitte.
Krediidilimiidi suuruse määrab lepingu sõlmimisel operaator ja see pannakse kirja lepingusse.
Kindlasti tuleb tarbijal hoolega uurida, mis on krediidilimiidi kohta kirjutatud tema telefoniteenuse osutamise lepingus. Tarbija peab ise jälgima, et ta krediidilimiiti ei ületaks, kui talle on lepinguga selline piirang pandud.
Krediidilimiidi suuruse muutmiseks tuleb pöörduda operaatori poole.
Krediidilimiidi ületamist ei jälgita aga reaalajas, mistõttu tarbija ei pruugi alati vastavat teadet saada ja võib teenust edasi kasutada.
Samuti ei saa operaator jälgida roaminguga tehtud kõnesid, kuna info tehtud kõnede kohta laekub teistest riikidest hiljem.
Seetõttu on inimesel võimalik välismaal krediidilimiiti ületada, ilma et operaator sellest teada saaks.