Riigikontroll osutab kriisi süvendajana eelarvevalikutele

Riigikontrolör Mihkel Oviir esitas eile parlamendile aastaaruande, milles on toodud hulk puudusi. Foto: Peeter Langovits

Riigikontrolör Mihkel Oviir esitas parlamendile riigi vara kasutamise aruande, mis taunib Eestis aastaid kestnud ülejõuelamise poliitikat.

Dokumendi kohaselt süvendas Eesti eelarve- ja maksupoliitika aastail 2005–2007 tasakaalustamatut majanduskasvu. Eelarvekulude hoogne kasvatamine tõi tulemuseks kõrge inflatsiooni, tootlikkusest suurema palgakasvu ja motiveerimatuse eksportida.

«Kinnisvara ehitamise ja müügi teel rikastumine ei olnud sundinud õppima tootma ega müüma palju seda, mida ka teised riigid meilt osta tahaksid,» järeldab riigikontroll.

2008. aastal algas Eestis eelarvekriis, mis peatas välisraha juurdevoolu. Buumi ajal elavdasid majandust veelgi riigi ostud, praegused kärped ja maksutõusud aga mõjuvad majandusele pärssivalt.

Üks riigikontrolli esitatud põhjapanevamaid järeldusi puudutab Eestis headel aegadel tehtud otsuseid, mida praeguse tulutasemega ei jõuta enam rahastada.

Eelarvekulud 2005–2007 olid ligi 32 protsenti SKTst, 2008. aastal aga 36 protsenti ja tänavu koos teise lisaeelarvega juba üle 42 protsendi suvisest rahandusministeeriumi SKT prognoosist. Sotsiaal- ja tervishoiukulude suhteline kasv on olnud suurim.

«Eestis kehtinud maksusüsteem ja majanduse struktuur suudab teenindada riigieelarve kulusid mahuga kuni 33,5 protsenti SKTst,» märgib aruanne ja osutab, et tänavu on kulutase aga lisaeelarvete järgi 42,5 protsenti.

2009. aastal on Eesti SKT prognooside kohaselt sama suur kui 2006. aastal, riigieelarve kulud on aga enam kui 20 miljardi krooni võrra suuremad.

Aruandest võib välja lugeda, et riigikontroll ei usu tänavuse eelarve täitumisse planeeritud mahus. Võimalust operatiivselt reageerida aga piirab see, et suur osa kulusid on kehtestatud seadustega.

Tänavuse riigieelarve kuludest on fikseeritud ligi 70 protsenti. Olgugi et praegu räägitakse palju vajadusest elavdada majandust, on majandusvaldkonda suunatud kulud jäänud samaks.

Erilist rõhku tuleb riigikontrolli hinnangul praeguses olukorras panna eurotoetuste raha kiirele ja targale ärakasutamisele. Tänavusest ligi 89-miljardilisest riigieelarvest moodustavad välistoetused 13 miljardit krooni. Mitmed valdkonnad sõltuvad eurotoetuste kasutamisest väga suurel määral, sh teehoid, keskkonnahoid, infrastruktuuri investeeringud ja täiendusõpe.

Riigikontroll märgib, et Eesti erinevad reservid kahanevad kiiresti, samal ajal kasvavad riigi laenukohustused. Eurotoetuste kaasfinantseerimiseks võetakse tänavu 8,6 miljardit krooni laenu EIB-lt ja laenatakse ka jooksvateks kuludeks.

Erakorralisena mõeldud kulude katmine riigi äriühingute maksimaalsetest dividendidest ja Eesti saastekvootide müügist ei ole eelarve tasakaalustamiseks jätkusuutlik vahend.

Aastaülevaade

Näiteid riigikontrolöri poolt riigikogule esitatud tähelepanekuist

•    Maksuvõlgade sissenõudmine on Eestis ebatõhus. Maksuvõla sissenõudjad püsivad maksu- ja tolliametis vähe aega ametis ning nende töötasu on asutuse üks väiksemaid.

•    Ehitusmaavarade kaevandamine Eestis ei ole korraldatud jätkusuutlikult. Kaevandamine ei ole ka keskkonna- ega inimsõbralik, sest karjääride avamine pole koordineeritud, elanike huvide ja looduskeskkonnaga arvestatakse vähe ning vanu karjääre enamasti ei korrastata. Paljud ettevõtted on ehitusmaavarasid kaevandanud lubatust suuremas mahus.

•    Energiasäästust räägitakse riigi tasandil palju, aga tegelikud tulemused energiasäästmisel on kasinad. Energiasäästu programmis ei ole kindlaks määratud, palju soovitakse energiat kokku hoida. Energiasäästu kavandamisel on üheks suurimaks takistuseks vajalike alusandmete puudumine.

•    Eestil on hulk probleeme riikliku kütusevaru soetamisega. Kütuse hilisem ostmine on pidevalt tõusnud maailmaturu hindade tõttu toonud kaasa selle, et riik on kütusevaru soetamise eest pidanud maksma vähemalt 20 miljonit krooni rohkem. Määramata on, kes, kuidas ja kui kiiresti peab tagama varu kasutusele võtmise.

•    Projekti «Koolid korda!» puhul kasutatud kooliinvesteeringute rahastamisskeemi oli rahandusministeerium halvasti läbi mõelnud ja see kujunes kokkuvõttes koolipidajate jaoks asjatult kalliks. Koolipidajad kohustusid maksma pika perioodi jooksul mitmete teenuste eest, mida nad tegelikult RKASilt ei vajanud.

•    Suurel osal kohalikest omavalitsustest ei ole võimalik täita neile seadusega pandud ülesandeid. Kahjuks jäi riigil ka sel aastal realiseerimata paljude omavalitsuste ja suure osa ühiskonna potentsiaalne valmisolek valdade ja linnade arvu vähendamiseks otsuseid vastu võtta.

•    Erandiks pole  näited, et 2008. aastal jagatud eurotoetust plaanivad omavalitsused kasutama hakata alles selle aasta lõpus ja/või 2010. aastal.

Allikas: ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal