Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm ütles laenuintressidelt viivise võtmist lubava seaduseelnõu kohta, et tasumata intressilt viivise nõudmine võib olla trahvimisest selgem ja läbipaistvam lahendus.
Pangaliit intressiviivistest: see oleks läbipaistvam kui trahv
«Kuna intressi tasumise kohustus on olemuselt sarnane laenu põhiosa tasumise kohustusega, on justiitsministeeriumi kavandatava intressidelt viivise nõudmise õiguse rakendamine iseenesest loogiline,» ütles Katrin Talihärm.
Talihärm selgitas, et intresside mittetähtaegse tasumisega tekitatud kahju on seni sisse nõutud läbi lepinguliselt sätestatud trahvide.
«Muudatuse tulemusena muutuksid aga lepinguga võetavad õigused ja kohustused nii laenaja kui laenuvõtja vaatevinklist läbipaistvamaks, sest tasumata intressilt viivise nõudmine võib paljudel juhtudel olla selgem ja läbipaistvam lahendus kui trahvimine,» leidis ta.
«Oluline on märkida, et eraisikute puhul on seadusandja pidanud põhjendatuks sätestada viivistele maksimummäära.»
Võlaõigusest tulenevalt on viivise maksimummääraks Euroopa Keskpanga baasintressimäär, millele lisandub 7 protsenti.
Tänasel päeval on seega viivise laeks 8 protsenti aastas, kõikvõimalikud kõrgemat viivist sisaldavad kokkulepped on tühised.
«Kohustust korrektselt mitte täitva laenuvõtja sanktsioneerimise võimalus distsiplineerib aga kindlasti laenuvõtjat ning innustab makseraskuste ilmnemisel kiirele koostööle pangaga,» usub Talihärm.
«Tihedas koostöös pangaga saab kliendi muredele läheneda personaalselt, hinnata realistlikult kliendi makseraskuste põhjusi ja võimalikke lahendusi,» ütles ta.
Juhul, kui seadusemuudatus kavandatud kujul vastu võetakse, kujundab iga pank Talihärma sõnul oma praktika, kas jätkata senise töökorraldusega või kasutada tasumata intressidelt viivise nõudmise õigust.
Mingit ühetaolist seaduse rakendamise standardit Pangaliidus ei kujundata.