/nginx/o/2009/10/14/250398t1hb150.jpg)
Riigikontrolli aastaaruande kohaselt hinnati eelmisel aastal riigile ebatõenäoliselt laekuvate maksude kogusummaks ligi 5 miljardit krooni.
4,8 miljardi ulatuses ebatõenäoliselt laekuvaid makse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruandes leitakse, et riigi maksunõuete hindamise metoodikat tuleb täpsustada. Näiteks maksu-ja tolliameti (MTA) finantsarvestuse korra järgi loetakse infosüsteemis maksunõue automaatselt ebatõenäoliselt laekuvaks, kui nõude tasumise tähtaeg on juriidilisel isikul ületatud 180 päeva ja füüsilisel isikul 360 päeva.
Riigikontrolli teatel on koos maksunõuete üldise kasvuga kasvanud ka ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud maksunõuded.
2008. aasta lõpu seisuga oli maksunõudeid summas 16,3 miljardit krooni, millest ebatõenäoliselt laekuvateks oli hinnatud 4,8 miljardit krooni.
See tähendab, et umbes kolmandiku nõuete laekumist hindab MTA juhtkond ebatõenäoliseks. 2007. aasta lõpus oli ebatõenäoliseks hinnatud nõuete osakaal umbes 25 protsenti maksunõuetest, seisab aruandes.
Muutunud majanduskeskkond ja maksunõuete kasv viitab riigikontrolli hinnangul vajadusele kaaluda isikupõhise riskihindamise juurutamist maksuvõlgade sissenõudmisel ning sellest tulenevalt ka nõuete isikupõhist hindamist raamatupidamises kajastamisel.
Riigikontroll soovitas nii füüsiliste isikute kui ka juriidiliste isikute maksunõuetele seada piirmäärad, millest alates tuleb maksunõuete laekumise tõenäosust hinnata isikust lähtudes.