Tarbija alistas Eesti Energia ja Elektrilevi

Elektriarvesti. Foto: Joosep Martinson / Õhtuleht

Tarbijakaebuste komisjon otsustas rahuldada tarbija kaebuse ning tuvastas Eesti Energia ja Elektrilevi esitatud elektriarve põhjendamatuse.

28. mail 2008 sõlmis klient elektrilepingu Eesti Energia ja Jaotusvõrguga (praeguse nimega Elektrilevi – toim), kellele pidi iga kuu tasuma võrguteenuse ja elektrienergia eest. Tarbija elektrimüüjale näitusid ei esitanud, arvete esitamine toimus prognoositud tarbimise põhjal, selgitab tarbijakaebuste komisjon otsuses.

9. mail 2013 pöördus klient kaebusega tarbijakaitseametisse. Kaebuse järgi ei ole tema tarbitud elektrienergia hulka õigesti mõõdetud. Inimene väitis, et möödunud aasta 30. novembri arve suuruses 3097,79 ei saa olla põhjendatud, kuna ta pole seesuguses koguses elektrit tarbinud. Ta selgitas, et paarismaja mõlema boksi tarbimine on analoogne, mistõttu peaksid kogused olema samas suurusjärgus.

Kliendi nõudmisel paigaldati talle uus arvesti, pärast mida langes mõõdetud kogus peaaegu kaks korda. Inimene arvas, et on tasunud elektrienergia eest ettemaksuna ca 10000–12000 kWH eest.

Eesti Energia ja Elektrilevi tema seisukohtadega ei nõustunud. Kauplejad möönsid, et 2009. aastal oli segadus paarismaja naabruses asuvate tarbijavõrkude mõõtevahendite paigalduses ja mõõtjate märgistuses. Nimelt tehti 17. juulil 2009 Eesti Energia süsteemis parandus, millega vahetati välja paarismaja arvestite numbrid. Kilbis ühendusi ega märgistusi ei muudetud, millega jäid sildid valeks. 

Vale silt

11. juunil esitas klient uue avalduse tarbijakaebuste komisjonile, milles nõudis Eesti Energia ja Elektrilevi arve põhjendamatuse tuvastamist ning enamtasutud elektri osas ettemaksu tagastamist. Ta leidis, et nõue arvesti vahetuse kulutuste hüvitamises on samuti põhjendamatu.   

Eesti Energia ja Elektrilevi jäid oma seisukohtade juurde ning leidsid, et vaatamata märgistuse ebatäpsusele on selge, et voolumõõtja oli korras. Seetõttu oli teada ka tegelik tarbimine, mille alusel ka arved esitati.

Komisjon selgitab otsuses, et pooltel on seega vaidlus tegelikult tarbitud elektrienergia üle. Elektrituruseaduse järgi lasub tarbijale tarbimiskohas mõõteaseadme paigaldamise ja tema võrgus edastatud elektrienergia koguse kindlaksmääramise tagamise kohustus, samuti mõõteandmete kogumise ja töötlemise kohustus võrguettevõtjal, märkis komisjon.

«Elektrimüüja on komisjonile selgitanud, et 2012. aasta 30. novembri arve on ebaõige ka elektrienergia hinna osas, kuid ümberarvestust komisjonile ei ole esitatud. Komisjon saab vaidluse lahendamisel tugineda üksnes tõendatud asjaoludele,» arutles tarbijakaebuste komisjon otsuses.

«Komisjonile ei ole alust kahelda selles, et arvesti oli kontrollimisel tehniliselt korras. Tarbija vastu suunatud nõudeid ei saa tugineda üksnes sellele asjaolule,» lisas komisjon.

Komisjon leiab kokkuvõttes, et kahtlusi kõrvaldamata ei ole võimalik väita, millises koguses ja millisesse võrku tegelikult vaidlusalune kogus energiat sisenes. Tarbijakaebuste komisjon otsustas rahuldada tarbija kaebuse AS Eesti Energia arvete põhjendamatuse tuvastamises.

Tarbija võitis

Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaarel Kutti nentis, et kõnealuses otsuses on juhtumit segaselt ja vastuoluliselt kirjeldatud. «Oluline on see, et vaidlust tekitanud perioodil mõõtis samas kohas sama kliendi elektritarbimist kogu aeg sama arvesti, mille sõltumatu ekspertiis tunnistas töökorras olevaks,» rääkis ta.

Kuna klient näitusid ei teatanud, sai Elektrilevi Kutti sõnul arvete koostamisel tugineda ainult Elektrilevi kogutud kontrollnäitudele, mis võeti kõnealusel perioodil juulis 2009, novembris 2011 ja novembris 2012. «Vaadeldava kolmeaastase perioodi alg- ja lõppnäit on võetud kliendi tarbimiskohas töökorras arvestilt ja ei ole põhjust kahelda mõõdetud koguste õigsuses,» sõnas ta.

«Arusaamatused tekkisid sellest, et tõepoolest olid vahetusse läinud samas elektrikilbis asuvad kliendi ja tema naabri arvestitel olevad sildid. Seetõttu tõi Elektrilevi näiduvõtja vahepealsel perioodil (novembris 2011) ekslikult naabri näidu, mille alusel kliendile väljastati arve väiksema koguse eest, kui klient tegelikult tarbinud oli,» põhjendas Kutti.

Hiljem, kui viga avastati, sai klient 2012. aasta novembrikuu arvega ka selle koguse, mis vahepeal arveldamata oli jäänud. Seega erinesid reaalse elektritarbimise ja arvelduse perioodid, kuid mõõdetud elektrikogus vaadeldaval perioodil kokku oli korrektne, leidis kommunikatsioonijuht.

«Sisuliselt olnuks probleem olemata, kui klient esitanuks regulaarselt näite,» tõdes Kutti. Mees nentis, et Elektrilevi eksimuseks saab lugeda seda, et arvestite sildid naabriga segi aeti ja seetõttu vahepeal ekslikult võetud teise tarbimiskoha kontrollnäit, mis põhjustas kliendiga toimunud suhtluses segadust.

«Oleme teinud kliendile ettepaneku kohtuda ja loodame, et saame juhtumi asjaolud selgeks rääkida ja sobiva lahenduse leida,» lisas ta lõpetuseks.

Komisjoni otsusega mittenõustumise korral on osapooltel õigus pöörduda maakohtusse.