Swedbank lubas pensionifondide omanikele kahjud hüvitada

Merle Nirk viis hiljuti oma pensionisamba SEBst Swedbanki. Muret ta ei tunne, sest pensionipõlveni jääb veel palju aega. Foto: Peeter Langovits

Pärast ligi ööpäeva kestnud vaikimist teatas Swedbanki Eesti kontori juht Priit Perens eile ajakirjanikele, et kahetseb pensionifondide skandaaliga seotud segadust ja kui rikkumine saab tõendatud, siis korvab pank kahjud.

«Finantsinspektsioonilt laekunud järeldus ütleb, et inspektsiooni hinnangul ei ole investeerimisfondides kasutusel olnud huvide konflikti vältimise teemaline sise-eeskiri piisav,» teatas Perens. Nimetatud sise-eeskiri puudutab fondide investeeringuid teistesse enda hallatavatesse fondidesse.

«Finantsinspektsioon kirjutas ühtlasi, et pole veel selge, kas viidatud sise-eeskirja ebapiisavus võis viia kahju tekkimiseni pensionifondide osakuomanikele,» jätkas Perens.

«Tegeleme sise-eeskirja täpsustamisega ja analüüsime siseauditiga põhjalikult kõiki juhtumiga seotud asjaolusid.»

Salajane kiri

Finantsjärelevalve saatis reede õhtul Swedbankile salajase kirja, milles teatas, et pank on tulevaste pensioniomanike huve kahjustades investeerinud pensioniraha Swedbanki fondidesse või võlakirjadesse, mida pank on ise vahendanud.

Eile kordas finantsinspektsioon, et esialgu ei saa avalikustada seaduserikkumise kahtlusega tehtud tehinguid ja kahjusummasid, mille pank on pensionifondide omanikele põhjustanud. Panga väiteid, et kahtlustus piirdub puuduliku eeskirjaga, peab inspektsioon pankurite kaitsetaktikaks.

«See on Swedbanki arusaam ja tõlgendus,» kommenteeris finantsinspektsiooni järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm. «Edaspidiste otsuste tegemise käigus saab selgeks, kas tegemist oli pelgalt ebapiisava sise-eeskirjaga.»

Perens kinnitas eile, et panga laenuotsuste ja fondide investeerimisotsuste vahel pole seost. «Meil on kahju, et selline olukord on tekkinud,» ütles Perens. «Suhtume meile investeeritud pensionivaradesse täie vastutustundega. Oleme valmis kahjud kompenseerima, kui selgub, et oleme rikkunud kliendiga sõlmitud lepingu tingimusi ning selle tagajärjel on kliendid kandnud kahju.»

Kokkuvõttes oli selle loo trükkimineku ajaks olukord sama, mis esmaspäeva õhtul – õhus on kahtlus, et riigi suurim pensionivara valitseja Swedbank on tulevastele pensionäridele külma teinud, aga pole teada, kuidas täpselt.

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas eile samuti pensionikogumist. Komisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et parlamendiliikmed nõudsid aru rahandusministeeriumilt, konkurentsiametilt ja finantsinspektsioonilt. Riigiasutuste töö tulemusena peaks veel sel aastal valmima pensionikogumise süsteemi analüüs ja ettepanekud selle kohendamiseks. «Tuleb teha seadusemuudatusi, et usaldust pensionisammaste vastu kasvatada,» lausus Reinsalu.

Reklaami ohvrid

Kavas on lubada pensionifonde vahetada sagedamini kui kord aastas, panna fondivalitseja oma varaga vastutama negatiivse fonditootluse eest ning muuta osa pensionifonde nullriskiga fondideks, kus sissemakstud raha ei saa kindlasti väheneda.

Väärtpaberikeskuse andmeil on tänavu iga kümnes liitunu valinud endale uue fondi uueks aastaks. Kaks fondivahetajat kolmest hakkab uues fondis raha koguma, kolmas võttis uude fondi ka raha kaasa. Kõige kiirem on olnud lahkumine Swedbank K3st.

Praegu ettevõtja põlveks valmistuv Merle Nirk ütles, et tegi pensionisamba vahetamise otsuse kuu aega tagasi, kui käis Swedbankis autot välja ostmas. Aastavahetuseni on ta pensioniraha SEBs.

«Ausalt öeldes ma praegu ei mõtle, mida 65-aastaselt teen,» lausus Nirk. «Swedbankis räägiti mulle nii ülevat juttu, et otsustasin üle tuua. Ega ma ei olegi mõelnud, kas ma tegin õigesti või valesti. Mis ma ikka muretsen, praegu olen siin, vaatan, mis sellest saab.»

Projektijuhina töötav Ainar Aspen märkis samuti, et pensioniraha kasvab SEBs, aga lähipäevil võtab ta aega ja kaalub fondivahetust. «Võib-olla langen reklaami ohvriks ja liitun LHVga,» ütles Aspen. «Swedbanki pensionifondi ei taha ma võtta, sest kuulsin, et neil on kahtlus klientidele varalise kahju põhjustamises.»

Pensionisamba vahetamist saab otsustada selle kuu lõpuni.