/nginx/o/2009/07/30/214297t1h3878.jpg)
Soome riiklikku toetuspaketti ehitussektoris massilise tööpuuduse vältimiseks ähvardab tagasilöök, sest renoveeritavatel objektidel on kanda kinnitanud eestlased.
Kauppalehti: Soome riiklik ergutuspakett toetab eestlastest ehitajaid
/nginx/o/2008/07/01/53371t1hf8d7.jpg)
13. oktoober 2009, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetusraha eemärgiks oli tõsta remonttööde käivet 1,2 miljardi euroni. Nüüd aga paistab, et sadu miljoneid eurosid riigi raha läheb hoopis eestlaste taskusse, kirjutab tänane Kauppalehti.
Ehitusliidu esimehe Matti Harjuniemi sõnul kaotab riiklik toetus igasuguse sisu, kui Eesti ehitajad kõik tööd omale saavad.
«Poliitikud peaksid mõtlema välja mingi lisatingimuse kas siis ehitajatele või ehitusettevõtjatele. Praegu näib, et see elavdab Eesti majandust enam kui Soome oma,» rääkis ta.
Mitusada eestlasest ehitustöölist tuli Helsingi lähiümbrusesse kohe pärast remonditoetuste jagamist.
Harjuniemi oletusel töötab pealinna ümbruse objektidel, mida rahastatakse riiklikust toetuspaketist, enam kui 10 000 eestlast.
«Suur osa eestlastest ehitajatest tegutseb peatöövõtja pikas allhanketöid tegevate firmade jadas. Eestlaste tööjõu osakaal ületab Helsingis renoveeritavatel objektidel neljandiku,» jätkas Harjuniemi.
Riigi toetavatest renoveerimisprojektidest asub umbes 40 protsenti ehk 500-600 miljonit eurot pealinna lähistel, kus Harjuniemi väitel töötab 15 000 - 17 000 soomlasest ehitustöölist ehk Ehitusliidu liiget.
Kohalikud ehitusettevõtjad õigustavad eestlaste palkamist sellega, et soomlased ei oska käsitseda ei plekikääre ega kellut. Helsingis asuva katusefirma Petriteki tegevjuhi Petri Helströmi sõnul pole Soomest võimalik leida meisterlikke plekkseppi.
«Ilma eestlasteta jääksid tööd renoveerimistööde praeguse tempo juures tegemata. Ise maksan ma eestlastele palka, mis ületab kollektiivses töövõtulepingus ettenähtud taset,» jätkas Helström.
Korrusmajade fassaaditöid tegeva Helsingi firma Koskineni tegevjuht Sakke Koskinen on võtnud tööle üksnes soomlasi. Samas tunnistab ta, et soomlasest krohvija leidmine muutub järjest keerulisemaks.
Uueks ilminguks võib pidada seda, et eestlastest on saanud peatöövõtjad riiklikust toetuspaketist raha saavate korrusmajade renoveerimistel. See on aga toonud kaasa hõõrumisi.
Näiteks Jyväskyläs ähvardavad ehitajad ja Ehitusliit piirata sisse korrusmaja ja eestlasest ettevõtja. Tüli tekkis, kuna eestlase pakkumine jäi kümne tuhande euroga alla soomlase omale.