Swedbank sunnib kahtlema pensionifondides

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein peab fondijuhtide huvide konflikte Eesti investeerimismaailma üheks suurimaks probleemiks. Foto: Toomas Huik

Kui saab kinnitust kahtlustus, et Swedbank kasutas pensionisammastesse müüritud raha enda ärihuvides, mitte aga osakuomanike vanaduspõlve kindlustamiseks, seab see löögi alla kogu pensionikogumise süsteemi.

Finantsinspektsioon heitis eile avalikult kinda Eesti suurimale pangale Swedbankile, kelle taskus on jämedalt võttes pool pangandusest. Sealhulgas ka pool kohutuslikust kogumispensionist, mille varade maht on praegu enam kui 14 miljardit krooni.

Napisõnalises teates ütles inspektsioon, et jõudis ligi pool aastat kestnud järelevalvemenetluse, sealhulgas kohapealsete kontrollide käigus järeldusele, et Swedbank ei ole kohustuslike pensionifondide varade investeerimisel ilmselgelt täitnud investeerimisfondide seadusest tulenevaid kohustusi vältida ja maandada huvide konflikte.

«On võimalik, et huvide konflikti olukorras on kohustuslike pensionifondide osakuomanikele tekitatud varaline kahju,» märkis inspektsioon ajakirjanikele saadetud teates.

Justkui sellest oleks veel vähe, et Swedbanki pensionifondid on tootluselt riigi kõige nõrgemad ja fonditasude poolest kõige kallimad. Nüüd lisandus ka veel kahtlus, et fonde on juhitud mitte osakuomanikest tulevaste pensionäride, vaid hoopis pankurite enda kasumi huvides.

Kahtlane käitumisviis

Finantsinspektsioon polnud nõus esialgu avalikustama kahju suurust ega tehinguid, mida inspektorid peavad seaduserikkumiseks. Ainus viide juhtumile on ajaline määratlus, et asja on uuritud pool aastat. Seega on tegu vähemalt kuus kuud vana asjaga.

Samas pole välistatud, et kahju võisid tuua ka viimastel päevadel tehtud tehingud, seda juhul, kui jätkus käitumisviis, mida järelevalve peab seaduserikkumiseks.

«Õigusaktid näevad ette, et kui fondi osanikele on tekitatud süüliselt kahju või kui kahju on tekkinud seadust või investeerimispiiranguid rikkudes, tuleb fondivalitsejal kahju hüvitada,» kommenteeris LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.

Teised pankurid ei tahtnud asja kohta mitte midagi öelda.

Rahandusministeerium viitas, et huvide konflikt on praegu seaduses sõnastatud suhteliselt üldsõnaliselt. Selle aasta juunis läks seadus küll mõnevõrra karmimaks, nõudes huvide konfliktide vältimist.

Mis asi võib olla fondivalitsemises huvide konflikt?

Asjatundjad viitavad, et see on selline tehing, kus pensionifond ostab sama panga mõne teise fondi osakuid. Nagu juhtus Eesti ettevõtete võlakirju omava Swedbank Private Debt Fondiga (PDF), mille osakuid on Swedbanki kõigi kolme teise samba pensionifondi portfellis märkimisväärses koguses.

Aga see võis olla ka mõne ettevõtte võlakirja ost otse või mõne firma aktsiate ost, kui Swedbank oli sellele firmale andnud laenu või olnud muul moel huvitatud, et aktsiate hind tõuseks või võlakirjad paremini kaubaks läheks.

Enamasti hindab finantsmaailm ettevõtte aktsiate või võlakirjade väärtust, aga kui lai ring investoreid vastupidi arvab, siis pensionifondide rahaga saab hinda üles upitada ja seega finantsmaailma veenda, et kõik on kõige paremas korras.

Kui asjad lähevad aga nii, nagu mõnikord läheb ehk ettevõtted sattuvad raskustesse, siis saavad väärtpabereid ostnud investorid kahju. Näiteks märgitud PDFiga said Swedbanki kolm pensionifondi allahindluse tõttu 52,7 miljonit krooni kahju. Ühe hetkega kadus summa, mida enamik Eesti inimesi ei näe oma elus mitte kunagi.

«Kui fondivalitseja on ostupoolel hoolas ja analüüsib väärtpaberiemitendi majandusseisu põhjalikult ja võtab teadliku riski ning dokumenteerib seda korralikult, siis ei tohiks probleeme olla, kui fond ostab emapanga emiteeritud võlakirju või fondiosakuid,» kommenteeris finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein.

Panga juristid töös

Teisisõnu, ainult see, kui pensionifond ostab emapanga mõne fondi osakuid või muul moel emapangaga seotud väärtpabereid, pole veel seaduserikkumine. Küsimus taandub ikkagi sellele, kas seda on tehtud klientide huvidele vilistades.

Swedbanki suu oli eile lukus. 9. oktoobri õhtul potsatas nende postkasti paks salajane paberipakk, milles on kirjas järelevalve leitud rikkumised.

«Analüüsime praegu siseauditiga põhjalikult kõiki juhtumiga seotud asjaolusid,» lausus eile Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask.

Asjatundjad märgivad, et ilmselt hindavad praegu panga juristid finantsjärelevalve argumente. Valgekraedest pankurite trahvid ei ole Eestis kuigi suured. Kõige rohkem 500 000 krooni, mida esmakordse rikkumise puhul ka määrata ei saa. Seega ootab halvimal juhul kommiraha kaotus.

Hullem rahaline kaotus on osakuomanike kahju hüvitamise kohustus ja mainekaotus. Usaldusväärsus on aga pankuri peamine kapital.

Trahviotsuse või ka täpse osakuomanikele tehtud kahju suuruse avalikustab inspektsioon pärast Swedbanki selgituste ärakuulamist.

2 küsimust

Raul Malmstein, lubasite uurida Swedbanki Private Debt Fondi allahindlust. Kas Swedbank on reegleid rikkunud?

Oleme esitanud Swedbankile mitu päringut, osale neist on vastatud, osale vastamise tähtaeg pole veel käes.

Kuna menetlus pole lõppenud, siis ei saa vastust öelda. Meie menetlus selles osas, mis puudutab PDFi allahindlust, võtab aega, pangalt ei saa tunni ajaga vastust nõuda ning ka meie peame vastuseid analüüsima.

Allahindamine kui nähtus ei ole finantsinspektsiooni jaoks probleem, sest kui turud langevad ja hinnad langevad, siis fondiosaku puhasväärtuse vähenemine on investorile kurb tõsiasi. Küsimus on selles, kas allahindlusi on tehtud korrektselt ja järjepidevalt.

Seni on rääkinud ühe või teise panga fondide raha suunamisest võlakirja või aktsiaemissiooni õnnestumiseks vaid ajakirjanikud ja väikeinvestorid. See on üllatav, et järelevalve asjale küüned on taha saanud!

Me ei saa öelda, et oleme, aga menetlus on meie jaoks lõppenud. Meil on tõendamiskohustus, pelgalt arvamus ei loe, seda tuleb tõestada ümberlükkamatute faktidega.

Raporteerida saame siis, kui töö on tehtud, midagi lähemalt me hetkel öelda ei saa.