Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond on välja käinud idee, et inimesed võiks oma eluasemelaenu eest vastutada ainult tagatisvaraga.
Laenuseaduse muutmine närvutaks Eesti majandust
Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi hindas muudatuse võimalikke tagajärgi lühidalt: «See oleks katastroof.» Katastroof seisneks eile Postimehega vestelnud ekspertide väitel selles, et kallinevad eluasemelaenud viiksid ehitussektori mitmeks aastaks täielikku varjusurma.
Eesti Pangaliidu ja Sampo panga juhi Aivar Rehe sõnul kuivaks eluasemelaenude andmine seaduseelnõu jõustudes kokku. «See tähendab, et eluasemelaenude andmine praegusel kujul enam ei jätku ja kodulaenuturg saab pöördumatu löögi. Seda julgen ma küll ennustada,» ütles Rehe.
Rehe sõnul algaksid eelnõu jõustumise korral ehituses praegusest veelgi raskemad ajad. «Riik võib oma tellimustega ehitusäri küll toetada, kuid koduehitus Eestis seejärel sisuliselt lõpeb,» ütles Rehe.
Laenuraha kallineks
Sama meelt on endine rahandusminister, rahvaliitlane Aivar Sõerd, kelle sõnul on Rehe arutluskäik loogiline. «Pakun, et pangad neelavad selle mõru pilli alla, kuid lõppkokkuvõttes tõusevad laenumarginaalid,» ennustas Sõerd. «Pangad peavad lihtsalt oma riskid ümber hindama ja selle tulemusena muutuvad laenud kõigi jaoks kallimaks.»
Ettepaneku lasta kodulaenu võtjatel edaspidi vastutada vaid laenu eest soetatud varaga tegid parlamendile Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid. Kui Keskerakonna ettepanekut saadab ka populismist kantud valimisloosung, et seadust tuleks rakendada tagantjärele, siis sotsiaaldemokraatide ettepanek vaatab vaid tulevikku.
Muudatus hädast ei päästa
«Me võtame seda eelnõu tõsiselt ja räägime tõesti võimalikest lahendustest, mitte ei lollita inimestega nagu Keskerakond,» ütles sotside parlamendifraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Sotside hinnangul peaksid pangad tulevikus jagama riski, mille nad veel mõni aasta tagasi pidurdamatult eluasemelaene andes ja kinnisvaramulli suuremaks puhudes laenuvõtjate kaela lükkasid.
Juba praegu oma laenumaksetega hädas olevaid inimesi seadusemuudatus siiski ei aitaks, leidsid Postimehe küsitletud asjatundjad. Nimelt on seadusemuudatust tagasiulatuvalt kehtestada sama hästi kui võimatu.
«Selle probleemiga saab sisuliselt tegeleda alles pärast kohalikke valimisi, enne seda võib erinevaid avaldusi võtta valimiskampaaniana,» tõdes Sõerd.
«Juristina leian ma, et selliste meetmete tagantjärele kehtestamine ei ole võimalik ja pigem tuleks seda ettepanekut kommenteerides arvestada, et eelnõul on Eestis veel küljes värske esimese nädala ja valimiste maik,» toetas Sõerdi pangajuht Aivar Rehe.
Üks eelnõu sotsist eestvedaja, riigikogu liige Hannes Rumm loodab, et muudatusettepanekut saadab ägedaks kujuneda tõotavates parlamendivaidlustes siiski edu.
Arvamus
Hannes Rumm,
riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:
Selle seaduse pidanuks juba 2005. aastal, kinnisvarabuumi tekkimise ajal, vastu võtma. Pangad olid eluasemelaene jagades riskialtid, sest ükski seadus neid korrale ei kutsunud. Juhul kui see seadus juba siis kehtinuks, andnuks pangad riskirühmadele tunduvalt vähem laene, paljude olukord oleks praegu palju parem ja me ei peaks seda suppi veel mitu järgmist aastat helpima.
Me (sotsiaaldemokraadid – toim) ei usu, et pangalaenud selle ettepaneku läbimineku puhul kuigivõrd kallineksid. Esiteks on pankade riskid edaspidi väiksemad. Teiseks pole pankadel võimalik hakata intressi kruvima – nad ise on huvitatud, et finantseerimise kaudu kaudselt nende omanduses olevad, siiani omanikuta büroo- ja elupinnad leiaksid võimalikult kiiresti omaniku, ja seeläbi püsivad ka hinnad normaalsed.
Me ei taha seda seadust rakendada tagasiulatuvalt, nagu on kuulutanud Keskerakond. Me tahame lihtsalt, et kümne aasta pärast selline olukord ei korduks.
Jürgen Ligi,
rahandusminister, Reformierakond:
Kahju sellisest seadusest oleks mõõtmatu. Paremal juhul on tegemist valimiseelse pettusega ja neid eelnõusid ei mõeldudki tõsiselt. Ent murelikud peaksid olema nii hoiustajad, laenajad, kinnisvaraomanikud kui ka investeerijad.
Pank laenab ju välja hoiuseid ning koos võlaga kustuksid ka need. Laenude kättesaadavus väheneks järsult. Kui pangad laenamist üldse ei lõpeta ja ära ei koli, siis vähendataks laenatava raha hulka. Kinnisvaramüük toppaks. Hoiuseintressid langeks. Laenusoovijailt nõutaks rohkem kui kolmandiku suurust omafinantseeringut ning laenuintressi määr tõuseks.
Igatahes saaks maailm nende eelnõude tõsisema arutamisega signaali, et Eestisse investeerimine on hasartmäng, millega enamasti rahast ilma jääd. Võidaksid vastutustundetumad laenajad ja õnneotsijad.
Viide USA-le on ebapädev. Seal rakendatakse vabatahtlikult küll sarnast lepinguklauslit või -lisa, aga see laen läheb kalliks. Kustutatud võlaosa loetakse tuluks ja selle pealt tuleb võlgnikul maksta tulumaksu.