Randpere: devalveerimise jutu võiks ära lõpetada

Valdo Randpere (paremal) Balti arengufoorumisl. Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtja Valdo Randpere ütles, et teda üllatab, et krooni devalveerimist on hakanud propageerima endised hansapankurid, Jüri Mõisa selleteemalist sõnavõttu nimetas ta aga lausa ehmatavaks.

«Väide, et passiivsele inimesele sobib kursi hoidmine, aktiivsele devalveerimine, ei satu kindlasti Eesti majandusteaduse kullavaramusse. Devalveerimine on Eesti paiskamine kui mitte kiviaega, siis väga palju aastaid tagasi küll,» lausus Randpere.

Devalveerimist majanduse ergutamiseks võisid ja võivad tema sõnul endale lubada oluliselt suurema majandusega ja suure eksportiva sektoriga majandused. Mida rohkem on üks riik sõltuv impordist, seda suurem on tagasilöök devalveerimisest. Hindade kiire tõus oleks Eesti puhul sellisel juhul paratamatu.

Rootsi ja Soome on Randpere sõnul kasutanud devalveerimist oma majanduse «vigade paranduseks». «See ei olnud eriti edukas tee ja vabatahtlikult devalveeris Rootsi viimati 1982. aastal. 10 aastat hiljem toimus see veel korra, aga sedapuhku juba majanduskriisi ja valuutaspekulatsiooni tulemusel. Nii või teisiti, on Rootsis jõutud järeldusele, et devalveerimine on pikas perspektiivis nende majanduse arengule negatiivselt mõjunud,» tõi Randpere näite Rootsist, kus ta ka ise pikemat aega elanud.

Lisaks paljudele muudele erisustele Rootsi ja Eesti vahel on umbes 85 protsenti Eestis välja antud laenudest väljastatud ja tuleb tagasi maksta eurodes. Devalveerimine tähendaks nende võlgade kohest kasvu samas ulatuses kui oma valuuta devalveerub.

«Ülimalt naiivne oleks arvata, et selline võlgade hüppeline kasv pankadele midagi positiivset kaasa tooks. Tulemus oleks, et suur osa elanikkonnast muutuks kohe tunduvalt vaesemaks. Teine osa - tõenäoliselt ka mitte eriti väike hulk - ei suudaks enam oma laenusid tagasi maksta. See oleks neile muidugi isiklik probleem, aga muutuks kiiresti pankade ja seeläbi kogu majanduse probleemiks,» selgitas ta.

Reformierakonda kuuluva Randpere sõnul on devalveerimine Eesti majandusele nii kahjulik, et seda ei toeta ükski poliitiline erakond. Ta pani imeks, kuidas viitsivad täiesti tõsised inimesed Eestis nädalate kaupa vaielda ja jorutada teemal, kas euro on vahend või eesmärk? «Mis vahet seal on? Tähtis on teha õigeid asju ja eurole üleminek on Eesti jaoks õige asi. Selle tähtsust ei suurenda ega vähenda tema ristimine kas eesmärgiks või vahendiks,» sõnas Randpere.

Eriti naljakas on tema sõnul kuulata halamist, et varem oli Eestil eesmärk liituda NATOga ja siis oli eesmärk liituda Euroopa Liiduga aga nüüd me oleme nagu suuna kaotanud laev ja meil pole enam eesmärki.

«Riigi ainsaks eesmärgiks saab olla oma elanike elu paremaks muutmine. Selle eesmärgi poole liikumise võib jagada kas väiksemateks eesmärkideks või vahenditeks. NATOsse astumine oli üks nendest, euro kasutuselevõtt on teine. Mina pean eurot Eesti jaoks momendil ülitähtsaks eesmärgiks ja ka vahendiks. Sest see annaks Eestile parema võmaluse arenguks,» rääkis Randpere.