Mitsubishi Lancer – ralliradadel sündinud kunst

Foto: Mitsubishi

Ralli Kunst ehk Rally Art – uue Mitsubishi Lanceri küljelt sellist kleebist ei leia. Nii kirjatakse enamasti Lancer Evosid – Mitsubishi teatab reklaamtekstides uhkusega, et uus Lancer on sündinud just ralliradadel.

Mitsubishi tuli Lanceriga esimest korda avalikkuse ette 1973. aastal ja kohe alustati sama mudeliga ka edukat rallikarjääri, kirjutab Auto Bild Eesti.

Lihtsam matemaatika näitab, et peagi täitub «läntseritel» 35 aastat. Need aastad on läinud lennates, kiirelt nagu elu Jaapanis, Tokios Shinjuku raudteejaama ümbruses.

Lanceri ekstreemvariant Evolution, mis töötati välja 1991. aastal Lanceri kuuenda põlvkonna baasil, on olnud eriti kiire arenguga. Kui praegu on meil olemas Lanceri IX põlvkonna iludus, siis sellest on tulemas juba Evo X variant.

Lancer on olnud algusest peale pigem väiksemapoolne sõiduriist ja oma suurte akendega jätnud alati väga õhulise ja kerge, kiire ja särtsaka auto mulje.

Praegune Lancer tuletab minule aga meelde 1988. aastal välja lastud mudeli kujustust. (Huvitav, et retro on jõudmas juba põlatud 1980-ndateni.)

Minu esimene mälestus Lanceri proovisõidust on just tolle viienda põlvkonna autoga  1990. aastal. Tegelikult oli see mul üldse esimene kord n-ö välismaa auto rooli istuda! Tookord tundus disain väga meeldejääv ja teistest eristuv oma eriti peenikeselt algava kiilukujulise nina, suurte akende ning kitsa C-piilariga.

Põhimõtteliselt viiendaga sarnane kuues põlvkond saigi oma esimese Evo edasiarenduse. Hiljem hakkas Evo oma teed arenema ja erineb lõpuks juba ka väljanägemiselt tava-Lancerist tunduvalt. Ennekõike erines Evo eestvaates, Lanceril olid kergelt imelikud esilaternad.

Nüüd saab Evo jälle väliselt tavavariandiga sarnase ilme. Muutmiseks pole tõepoolest põhjust, sest eestvaates on auto juba rõhutatult agressiivne, sportlik. Kogu see stiil algab viienda põlvkonnaga sarnasest kiilukujulisest ninast, tõustes kõrgeks puusajoonel, ja kuigi klaasiring ei ole enam nii kõrge, jätab endiselt kitsas C-piilar väga õhulise pildi, ning lõpuks lühike ahter.

Veidi ootamatu on tagantvaade oma uutmoodi tagatuledega, mis minu arust on üks ühele sarnased Alfa Romeo 159 omadega. Need ümarad, ülalt servast äralõigatud laternad, rivis ühise katte all, said mu käest siis eriti kiita (ABE nr 2, 2006), sest olid kordamas Alfa uute esilaternate motiivi.

Tagatuledega seoses on Lanceril varemgi lusti olnud – kui seitsmendat põlvkonda kutsuti pitsakujuliste tagatulede tõttu Lancer Pizzaks, siis nüüd on tunne, et lisandub nimi Lancer Romeo.

Eelmisest põlvkonnast on uus Lancer 35 mm pikem, 45 mm kõrgem. Teljevahe on samuti 35 mm välja veninud, aga kliirens on 15 mm madalam. Kabiin on tänu sellele eelkäijast avaram. See kord proovitav variant on varustusastme tipptase Instyle ja kiirust lisab siin veel tehases lisatud spoileriring. Instyle-paketti kuuluvad ka õhulised 18-tollised valuveljed ja isegi talverehvid on profiiliga 45 ega jäta külgvaates massiivset kõrvalmaiku.

Kogu see ilu on välja töötatud Saksamaal Frankfurti lähedal Treburis, et meeldida võimalikult paljudele just Euroopas. Ka Ameerika Ühendriikides on Lancer sellisena müügil, kuid vaid kaheliitriste bensiinimootoritega, nagu Venemaalgi.

Euroopas on praegu vaid 1,5- ja 1,8-liitrised MIVEC-mootorid või 2-liitrine DI-D, 16-klapiline DOHC, vahejahuti ja turbolaaduriga diiselmootor.

See sama, mida meiegi täna vaatleme. Kiirusnäitajate poolest aga on ta bensiinimootoritest igati üle. Saadaval ainult manuaalkäigukastiga, mis on sedapuhku 6-käiguline. Kui see 140-hobujõuline mootor töötab, on väljas auto kõrval seistes küll päris künnieelne tunne. Üpris traktorihääled ja neid on ka kabiinis liiga palju kuulda.

Kabiin ei ole eriti sportlik, kuigi armatuurlaud tuletab väga meelde Subaru Imprezat. Aga siin on ehmatavalt palju sõrmede all klobisevat plasti. Ka ustepolster on plastine.

Samas lubatakse, et uus Lancer on senistest kõige luksuslikum.

See hakkab kindlasti silma tänu armatuurlaua keskel troonivale puutetundlikule ekraanile. Kisub ehk vajalikust tihedaminigi puudutama oma tundlikku ekraani, sellega võib sõidu ajal tähelepanu teelt täiesti ära tõmmata. Vaadata on seal tõesti palju.

Lausa naerma ajavad kõikvõimalikud graafikud – on võimalik uurida, kui kõrgel merepinnast on auto viimase kolme tunni jooksul olnud, milline oli õhurõhk ja muidugi ka keskmine kiirus ja kütusekulu. Hea auto statistikaametile.

Navigatsioonisüsteem muidugi ei tööta, kuigi asukoht on Eesti kujulise valgel laiguna olemas, ka lausa pikkuskraadidega. Kuid ühel külmal hommikul näitab ekraan pärast käivitamist, et ma ei ole jõudnud mitte Tartusse, vaid Pariisi kesklinna.

Sõit Tartusse oli vägagi soodne. Autopilooti kasutades oli uue, sissesõitmata mootori keskmine kulu 5,3 l / 100 km. Seda ilma kiirendusteta. Linnas oli keskmine 7,6 l. Nagu juba öeldud, auto mõjub õhulise ja kergena. Kuigi tema tühimass on kuni 155 kg raskem eelmisest põlvkonnast, on turbodiisel väga äkiline ja kiire.

Käigud on lühikesed, eriti ruttu jõuab tahhomeetri osuti punasele alale esimese käiguga. Kohalt minnes kipuvad rattad koha peal ringi käima. On ka kaks lülitit, et ASC ja AFS välja lülitada, kuid suurt muudatust tunda ei ole.

Nagu juba ütlesin, käib kets ringi ka ilma midagi välja lülitamata. Ja armatuurlauale ilmub vaid AFS OFF märgutuli, ASC kohta ei midagi ja seda nuppu mitu korda muutuse ootuses muljudes ei saagi lõpuks aru, kas ta üldse funktsioneerib, on ta sees või mitte.

Kabiinis on diislit ja ka madala profiiliga lamellrehve tõesti vägagi kuulda. Veidi ootamatu, arusaadavam oleks see Evolutioni puhul – et sportlikkuse saavutamiseks pole heliisolatsiooniga kaalu üle koormatud. Kuid kompensatsiooniks on kohe olemas fantastiline helisüsteem firmalt Rockford Fosgate.

Ka raadionuppu täiesti põhja keerates ei hakka ükski üheksast kõlarist plärisema. Eriti uhke kõlapildi annab aga standardvarustuses olev Subwoofer ahtakeses pakiruumis. Sama palju kui kõlapildile on rõhku pööratud ka turvalisusele – samavõrd kui kõlareid on autos ka turvapatju.

Sõita on uue Lanceriga hea tänu uuele, eriti jäigale kerele ja sellest tulenevalt sportlikkust võimaldavale vedrustusele, kuid esiistmed on küllaltki laia ja külgtugedeta seljatugedega.

Pikemal sõidul ei leia mina ka nii head asendit, et tagument tuliselt valutama ei hakkaks. Pimeda ajal oli eriti palju kasu rooli pöörates põlema hakkavaist kurvituledest.

Just linnas liigeldes, kiirelt punktist teise nagu jaapanlased Tokios, on tegu väga tänuväärse partneriga. Ja ummikutes võib väsimatult puutetundlikku ekraani sõrmitsedes leida üha uusi statistilisi andmeid ning kümneid variatsioone, kuidas imepuhta heliga muusikat nautida.

+  Pilkuköitev välisdisain, ergas ja ökonoomne diiselmootor.

- Plastine ja mürarikas kabiin, juhil vähe jalaruumi ja iste külgtoeta.

LANCER 2,0 DI-D Instyle

Uksi/kohti    4/5

Mootor     R4 DI-D

Töömaht    1968 cm3

Võimsus    103 kW (140 hj) @ 4000 p/min

Pöördemoment    310 Nm @ 1750 p/min

Käigukast    6-käiguline manuaal

Jõuülekanne    Esivedu

Rehvimõõt    215/45 R 18

Pikkus/laius/kõrgus    4570/1760/1490 mm

Teljevahe    2635 mm

Kütusepaak    59 l

Tühimass/kandevõime    1425/425 kg

Tippkiirus    207 km/h

Aeg 0–100 km/h    9,6 s

Keskmine kütusekulu    5,9 l/100 km

CO2 pääst    157 g/km

Garantii    3 aastat või 100 000 km

Roostegarantii    12 aastat

Kindlustuskulu aastas    16 700 kr

Hind alates    1,5 alates 235 000 krooni