Üliõpilasi piiravad majandusraskused

Tudengite seas on naised alati ülekaalus olnud. Foto: Raigo Pajula

Sajad tudengid pidid eelmisel õppeaastal majandusraskuste tõttu õpingud katkestama ja tänavu on sel põhjusel katkestajaid ilmselt veelgi rohkem.

Paljudel üliõpilastel on tänavu koondatud üks või mõlemad vanemad, nii töötavatel üliõpilastel kui ka nende vanematel on kärbitud palku; samuti on palju üksikvanemaid, kelle olukord näiteks koondamise tagajärjel on muutunud veelgi raskemaks, rääkis Tallinna Ülikooli (TLÜ) üliõpilaskonna sotsiaalpoliitika nõunik Kristiina Kalistru.

TLÜ pressiesindaja Maiki Voore ütles, et õppeteenustasu võlgnevuse tõttu eksmatrikuleeritud tudengite arv on kasvanud. Samuti on tema kinnitusel üha rohkem neid, kes majanduslikel põhustel võtnud akadeemilise puhkuse.

Õppeteenustasu maksmata jätmise tõttu eksmatrikuleeriti TLÜst 2007/08. õppeaastal 159 ja 2008/09. õppeaastal 200 tudengit. Tartu Ülikoolist (TÜ) eksmatrikuleeriti samal põhjusel 2007/2008. õppeaastal 108 ning mullu 121 tudengit.

Tallinna Tehnikaülikoolist (TTÜ) võlgnevuse tõttu eksmatrikuleeritute arv oli 2008/09. õppeaastal eelmise aastaga võrreldes väiksem, ent ulatus siiski 270ni.

Osa majandusraskustes tudengeid valib õpingute katkestamise asemel akadeemilise puhkuse. Sel põhjusel akadeemilisele puhkusele läinute arvu kohta ülikoolidel andmed puuduvad, kuna avaldusse täpset põhjust märkima ei pea.

«Ei ole võimalik kinnitada täpset arvu, kui paljud tudengid on akadeemilisele puhkusele läinud raske majandusliku olukorra tõttu, kuid oleme nii instituutidelt kui ka üliõpilastelt saanud tagasisidet, et suuremal osal juhtudest on tegemist majanduslike põhjustega,» ütles TLÜ pressiesindaja Maiki Voore.

Üliõpilaste suurenenud majandusraskustele viitab selgelt majandusliku toetuse taotlejate arvu kasv. Seda toetust saavad taotleda tudengid, kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist.

Majanduslikku toetust makstakse sel õppeaastal vaid 920 krooni kuus ning ülikoolid ei suuda sedagi võimaldada kõigile taotlejatele. Näiteks Eesti Maaülikool (EMÜ) sai eelmisel semestril määrata majandusliku toetuse 20 tudengile.

«See on olnud püsiv suurus. Käesoleval semestril on veel fondid jagamata, aga suuri muudatusi fondide mahus tulla ei saa,» tõdes EMÜ õppeosakonna juhataja asetäitja Anne Lüpsik.

Kui ülikoolidel pole hoolimata kasvanud taotlejate arvust rohkem raha toetuse maksmiseks, siis tõenäoliselt on sel õppeaastal varasemast veelgi rohkem tudengeid sunnitud majandusraskuste tõttu võtma akadeemilise puhkuse või õpingud katkestama. Akadeemiline puhkus on ilmselt eelistatum variant, kuid üldjuhul saab seda võtta igas õppeastmes vaid kuni üheks aastaks.

Lisaks toetustele saavad tudengid oma majandusraskusi ajutiselt leevendada õppelaenu võttes. Kõigil tudengitel ei ole siiski võimalik seda teha.

«Varasemast enam on laenu taotlemisel saanud takistuseks käendajate leidmine,» ütles Sampo panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe.

Õppelaenu taotleti varasemast rohkem 2008/09. õppeaastal ning selle õppeaasta esimesel kuul on taotluste arv jäänud samaks . Nordea panga väikefinantseerimise tootejuht Daire Petter ütles, et õppelaenu taotletakse tänavu võrreldes eelmiste aastatega enam.

Samas võetakse SEBst õppelaenu juba mitmel viimasel aastal vähem kui varem. Ka Swedbankist õppelaenu võtjate arv oli septembri lõpus väiksem kui eelnevatel aastatel.

Hädas tudengeid aitab Indreku stipendium

Riiklike toetuste ja õppelaenu kõrval võivad tudengid majandusraskustele leevendust leida stipendiumidest.

Näiteks Tallinna Ülikool (TLÜ)alustas sel õppeaastal Indreku stipendiumi programmi, mis on suunatud tasulistel õppekohtadel õppivatele majandusraskustes tudengitele.

«See tähendab, et ülikool katab kas osaliselt või täielikult stipendiaatide kogu aasta õppemaksu,» selgitas TLÜ akadeemiline prorektor Priit Reiska.

Sel aastal panustab ülikool nimetatud stipendiumiprogrammi Reiska sõnul ligikaudu kolm miljonit krooni. Siiski oli võimalik stipendium määrata vaid ligikaudu pooltele enam kui 300 taotlejast.