Tallinna vangla pakub arstidele kuupalka alates 28 000 kroonist, lisaks mitmesuguseid soodustusi ja mitmekülgset tööd. Neile meedikutele, kes vanglakeskkonda ei karda, annab see häid arenguvõimalusi.
Vangla meelitab arste kopsaka palgaga
Tallinna vanglas pakutav vähemalt 28 000-kroonine palk on kopsakam kui enamikul väljaspool vanglamüüre töötavatel tohtritel. Näiteks on perearstide miinimumpalk ligi 10 000 krooni väiksem.
Vanglasüsteemis tegutsevad meedikud on ametnikud, kes saavad veel ka vastavalt töötatud aastatele 5–15 protsenti staažitasu. Puhkuski on pikem – 35 päeva. Samuti ei pea nad muretsema tööriietuse ja kabineti sisustuse pärast.
«Meie süsteemist on vanglasse meedikuid tööle läinud küll,» kinnitas Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees Ruth Kalda. «Keda keskkond ei heiduta, neile pakub see töö laialdasi võimalusi ja on väga arendav.»
Arstide voolavus on vanglasüsteemis siiski küllalt suur, sest tööl on oma eripära ja kõik ei pea seal vastu. Tallinna vangla meditsiiniosakonna juhataja Ene Katkosilt ütles, et tänavu on vahetunud ligi viiendik töötajaist. Praegu otsitakse erakorralise meditsiini arsti, hambaarsti, perearsti ja radioloogi.
Mis on vanglatöö eelised ja puudused? «Kindel on see, et vanglas rutiini ei teki, töö on huvitav ning pakub ka meditsiinilises mõttes põnevaid väljakutseid – siin võib näha ja diagnoosida ka selliseid haigusi, mida tavameditsiinis ehk ei pruugi kohatagi,» vastas Katkosilt.
Loomulikult nõuab see töötajailt tavapärasest paremaid psühholoogivõimeid ja inimeste tundmist. Teisalt on tegu ka missiooniga, sest vanglameedikud on osa riigi sisejulgeolekusüsteemist. Kindlasti annab töö vanglas tohutu suhtlemiskogemuse ning õpetab keeruliste olukordadega toime tulema.
Aga mööda ei saa ka ohtudest. Tallinna vanglas on direktor Erkki Osolaineni sõnul viimase kümne aasta jooksul siiski vaid mõni kord ette tulnud, et vang meedikut ründab. Ja needki on olnud põhiliselt ründamise katsed.
Näiteks on õe suunas läbi kambriluugi vett visatud või on vang arsti otsuse üle oma pahameelt väljendades laual olevat arvutit räsinud. Arsti juures käivad vangid alati koos valvurist saatjaga.
«See on kahjuks üks levinud eksiarvamus, et vanglameediku töö on tohutult ohtlik,» nentis Osolainen. «Vangide jaoks on meditsiiniosakond eluliselt vajalik. Seal antakse neile abi ja kinnipeetavad teadvustavad seda endile hästi.»
Vanglate raviteenuse osutamise eelarve on 11 miljonit krooni, mis jaguneb kõigi viie vangla meditsiiniosakondade ja vanglate haigla vahel. Lisaks 66 meditsiinitöötaja palgakulu.
Kinnipeetavatele on arstiabi tasuta, seejuures ka hädatarvilik hambaravi. Näiteks parandatakse lagunev hammas või ravitakse juuremädanikku. Ilu pärast mingeid protseduure ei tehta ja proteesid saab kinnipeetav alles siis, kui ta muidu enam süüa ei suuda.
Ette on nähtud ka eriarstide konsultatsioonid – näiteks Tallinna vanglas käivad kohapeal psühhiaater, kirurg, nahaarst, günekoloog, infektsionist, silmaarst, neuroloog.
Vanglate haigla on põhimõtteliselt samal tasemel raviasutus nagu kohalik haigla ning sinna viiakse statsionaarset ravi, eriarstiabi või uuringuid vajavad vangid kõikidest Eesti vanglatest. Kui aga vang vajab sellist ravi, mida ka vanglate haigla pole suuteline pakkuma, siis suunatakse ta tsiviilhaiglasse – näiteks operatsioonile.
Osolainen ütles, et kinnipeetavate tervis on keskeltläbi halvem kui inimestel vabaduses. «Põhjus ei ole kindlasti vanglameditsiinis, vaid tingitud sellest elust, mida nad enne vanglasse jõudmist elanud on,» lisas ta.
Kuritegevus, narkootikumid ja HIV on tihtipeale seotud. Mõnigi vang satub vanglas üldse esimest korda elus arsti juurde.
Nii vanglasse saabujaid kui vanglas viibijaid testitakse HIVi suhtes pidevalt. Samamoodi kontrollitakse vange tuberkuloosi suhtes ning tänapäeval see haigus vanglas enam probleemiks pole.
Kui juhtub, et vanglasse saabub tuberkuloosiga inimene, siis toimetatakse ta vanglate haiglasse, kus on tuberkuloosihaigetele eraldi kinnine osakond.
Aga muus osas on vangidel samad tervisehädad nagu kõigil inimestel – tavalisest külmetusest raskete haigusteni välja. Lisaks on palju ärevus- ja kohanemishäireid, millest ka psühhiaatri vajadus vangla meditsiinisüsteemis.
Vahel tuleb ette ka simuleerimist. Põhjuseks võib olla kas lihtsalt vahelduse otsimine vangla igapäevarutiinist või suhtlemisvajadus.