Talvel pildistamine nõuab tähelepanu

Foto: Caro/ScanPix

Talvel pildistamine võib värsket fotohuvilist ootamatult tabada – külma ilma tõttu on kadunud soojaga nii loomulikuna tundunud vabadus, kaamera on oluliselt kapriissem.

Lisaks sellele on lumi muutnud valgusolud tundmatuseni.

Talvel pildistamine erineb suvisega võrreldes tunduvalt. Madal temperatuur, sademed ja erinev valgus teeb pildistamise keeruliseks ja nõuab pingutust nii fotograafilt kui ka kaameralt.

Enne lumme tormamist on targem teha ettevalmistusi, et õues viibitud aeg oleks mugav ja külmetamise asemel saaks keskenduda pildistamisele.

Seega on äärmiselt tähtis vaadata üle oma riietus. See peab andma piisavalt sooja, samas võimaldama vabalt liigutada. Tähelepanu tuleb pöörata ka kinnastele. Need peavad olema soojad ja võimalikult mugavad, et kaameraga toimetamist saaks täpselt juhtida.

Kiiremini väsivad patareid

Mida madalam temperatuur, seda kiiremini väsivad akud ja patareid. Kui olete harjunud, et suvel saate ühe laadimisega pildistada mitu päeva, siis talvel võib keset lumevälju tabada halb üllatus – vool on otsas. Kuna uuemad kaamerad on peaaegu täielikult elektroonilised, siis sõltub patareidest väga palju.

Seetõttu on pikemaks pildistamissessiooniks hea kaasa võtta ka varuakud või -patareid. Kõige lihtsam võimalus on hoida tehnikat keha lähedal soojas. Hea oleks jätta aparaat kas kampsuni, pusa või jope alla. Varuakud ja patareid peaksid samuti soojas olema.

Õues olles tuleks kaamera välja võtta ainult siis, kui tekib tõsine soov midagi kindlat jäädvustada. See võib tunduda küll ebamugav, kuid kaamera eluiga silmas pidades väga kasulik.

Enamik kompaktkaameraid on varustatud suure LCD-ekraaniga, millele kuvatava pildi abil käib ka pildistamine. Külmas muutuvad LCD-ekraanid aga aeglaseks. Paanikaks pole põhjust, ekraan muutub harjumuspäraselt kiireks siis, kui kaamera on «üles sulanud».

Hoia lume ja märja eest

Kuigi fotokaameraid reklaamitakse tihti ilmastikukindlatena, ei maksa reklaamsõnumi paikapidavust omal nahal siiski testida. Lumesajus pildistamine võib kaamerale samuti halvasti mõjuda – lumi võib kaamerale langedes kiiresti sulada ja muutuda veeks. Vesi on aga teadupärast elektroonikale kahjulik.

Talvel langeb kaamerale paratamatult lund ja seepärast peaks käepärast olema lapp, millega lund ettevaatlikult pühkida. Eriti tähelepanelik tuleb olla objektiivi puhastades. Kui objektiiv jääb märjaks või lumiseks, võite kodus pilte vaadates pettuda – veepiisad on pildi rikkunud.

Kondenseeruv veeaur

Talvel tuleb arvestada, et kaamerale tekib kondensaat, mis aparaati rikub. Kuigi eelnevalt sai soovitatud võtta kaamerat välja ainult pildistamise ajaks, siis võib sellele soovitusele vastu vaielda.

Kui kaamerat viia tihti kord sooja ja siis tagasi külma, on jäätumisoht. Nimelt tekib külmast sooja viimisel kaamerale kondensaat. Uuesti külma kätte viies võib aga kaamera jäätuda, mis on väga kahjulik. Seetõttu tuleks külmas võimalikult kiiresti pildistada ja siis kaamera taas sooja kohta panna.

Koju minnes tuleb vaadata, et kaamera ei peaks taluma kiiret temperatuuri tõusu. Kui olete pikalt väljas pildistanud, on kasulik viia kaamera soojemasse keskkonda järk-järgult – esmalt näiteks garaaži või eesruumi ning alles seejärel tuppa soojenema.

Külmas pildistamise järel võib kaamera enne tuppa viimist kilekotti panna – nii kondenseerub õhuniiskus kilekoti pinnal, mitte kaameral.

Valgus teeb trikke

Talvel pildistades tuleb kindlasti arvestada muutunud valgusega, eriti kui pildistatakse päikselisel päeval. Elementaarne oleks oma kompaktkaameraga tutvuda, et leida üles soovitused lumiseks pildistamiseks. Kui pildistada rahulikult edasi samade sätetega kui suvel, võib tulemus olla kurvastav.

Säravvalgest lumest on saanud hall mass. Selle põhjuseks on peegelduv valgus. Päiksepaistelise ilmaga peegeldub talviselt maastikult tagasi palju valgust. Kaamera särimõõdik arvab aga, et lumelt peegeldub liialt valgust ja mugandab säriaega nii, et sensorile langeks vähem valgust. See teebki pildid halliks.

Kuigi uuemate kaamerate sätted lubavad pildistada lumeoludes, oleks kasulik ise sätted seada. Selleks unustage kõik programmid peale täismanuaalne programmi M, säriaja ja avaarvu määrate ise.

Programm M annab võimaluse ise juhtida kaamerat ning võimaluse valida, milline lumi teie pildile jääb.

Ava ja säri paika

Esiteks tuleb valida avaarv. See võib esialgu segadust tekitada – mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Mida väiksem on ava, seda vähem langeb sensorile või filmikaamera puhul filmile valgust ning seda suurem on ka teravussügavus – maastiku pildistamisel hädavajalik, sest pilt peab olema terav.

Seejärel tuleks määrata säriaeg mõnelt pooltoonis objektilt, selge ilma puhul on selleks taevas. Kui pooltoonides objekti pole, siis tuleks määrata valgus lumelt ning kompenseerida ehk astmeid juurde panna. Säriaega tuleb tõsta +1 või +1 2/3 võrra.

See annab teile ilusa valge detailiderohke lume. Kui aga ilm on pilves, siis tuleks määrata valgus pildistatavalt objektilt, sest pilves ilmaga pole lumel detaile.

Kui määrate säriaja pildistatavalt objektilt, jääb lumi pildil kaks või enam astet teie objektist heledam ehk lumi jääb pildile detailideta valgena.   

Kui ees ootab esimene tõsisem pildistamine talvel, tuleks võtta piisavalt aega, et näpunäiteid omal käel proovida. Kui juba pildistama peab, siis ei pruugi avastamiseks enam aega olla.