Hänni: finantsinspektsioon poleks tohtinud Telia Sonera pakkumist kinnitada

Kristjan Hänni. Foto: Egert Kamenik

Telia Sonera Eesti Telekomi aktsiate ülevõtmispakkumine on ilmselgete puudustega ning finantsinspektsioon ei oleks tohtinud seda kinnitada, arvab Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni.

Hänni sõnutsi on ülevõtmispakkumise hinna kujunemine prospektis vaid põgusalt käsitletud. Prospekti kohaselt kasutati ostuhinna arvutamisel sarnaste, avalikult kaubeldavate telekommunikatsiooniettevõtete kauplemiskordajaid. Hänni sõnutsi ei lähtu prospektist, et tähelepanu oleks pööratud sellele, et bilansi mõttes sarnase ettevõtte leiamegi me ainult Leedu TEO näitel. Ka seal pole ettevõttel praktiliselt võlga, mis eristab neid enamikust teisest.

Hänni sõnul eeldaks objektiivne võrdlus võrreldavate viimist ühele võrdlusbaasile. Seega tuleks analüüsis Eesti Telekomi bilansi struktuuri modifitseerida nii, et ka seal oleks võrdlusettevõtetega sarnanev kapitalistruktuur. Alles siis kujunevad kauplemiskordajad annaks meile otsese võrdlusvõimaluse.

Küsitav on Hänni sõnul ka prospektis viidatud kauplemiskordajate määramine ainult 2009. aasta majandustulemuste põhjal, kuna Eestis on sellel aastal majanduslangus olnud järsem kui Skandinaavias ja see moonutab lühiajalises plaanis siinsete ettevõte jooksva aasta põhjal kalkuleeritud suhtarve rohkem. Antud juhul oleks kõige mõistlikum kasutada suhtarvude normaliseerimist üle terve majandustsükli.

«Minu arvates ei tohtinuks finantsinspektsioon selliste selgete puudujääkidega prospekti üldse kinnitada,» lausus Hänni. Vastavalt väärtpaberituru seadusele peab ülevõtja andma sihtisikutele ülevõtmispakkumise informeeritud kaalumiseks olulist, õiget, täpset, täielikku ja ühesugust teavet. «Prospekti hinna määramise sõnastuse põhjal ei saa ma selle tingimuse täidetuses kahjuks veenduda,» lausus ta.

Hänni sõnutsi oleks Telia Soneral ühelt poolt mõistlik võimalikult kiiresti algatada aktsiate sundülevõtmine. Väikeaktsionäridele määrab põhiaktsionär hüvitise, mille suurus määratakse ülevõetavate aktsiate sellise väärtuse alusel, mis aktsiatel oli 10 päeva enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate väljasaatmise päeva. Ülevõtmisega venitaja riskiks Hänni sõnutsi näiteks Eesti poolt eurokriteeriumite täitmisega, kuna devalveerimiskartuste kadu alandaks siinset riskipreemiat ja tõstaks varade õigustatud hinda.

Teisalt võib sama 93-kroonise hinnaga kohese sundülevõtmise vastu rääkida see, et telekommunikatsiooniettevõtete aktsiahinnad on valdavalt (ülevõtmisprospektis on kauplemiskordajaid võrreldud 21. augusti seisuga) praeguseks kõrgemal hinnatasemel. Osalt on Telia Sonera enda pakkumise tulemusena likviidsuspigistusest vabanenud aktsiahinnad Baltikumis teinud läbi korraliku hinnatõusu ja riskipreemia langenud, mistõttu diskonteeritud rahavoogude meetodil põhinenud aktsiahind ülevõtmispakkumises ei pruugi olla enam vastav ettevõtte õiglasele väärtusele isegi ülevõtja enda finantsprojektsioonide põhjal. Neid kääre kahandab lisadividend, mis vahepeal pakkumishinnale lisaks otsustati välja maksta.

Igatahes on väikeaktsionäridel võimalus nõuda kõrgemat hüvitist kohtu kaudu. Hänni sõnul on Telia Soneral võimalus sellises olukorras aktsiate sundülevõtmise sammu mitte astuda. Praeguse pakkumise vastu võtnud aktsionäridel ei ole kahjunõudeid esitada aasta möödumisel ülevõtmispakkumise kooskõlastamisest. «Piirdutakse mõneks ajaks juba saaduga ja lastakse mööda piisav aeg selleks, et praeguse pakkumise aktsepteerijad ei saaks teoreetiliselt enam esitada kahjunõudeid,» märkis Hänni.