Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064459t1hc96f.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2250833t1h55de.jpg)
Arvuti tööiga saab pikendada lihtsaid reegleid jälgides. Neist räägitakse ja kirjutatakse üsna tihti, kuid siiski on kõige sagedasem arvutiprobleemide põhjus kasutaja enda tegemised või tegematajätmised, kirjutab Pärnu Postimees. Järgnevalt praktilisi näpunäiteid, kuidas probleeme ära hoida.
Alustuseks asukohavalikust. Arvuti suurimad vaenlased on tolm ja kuumus. Seega ei tohiks arvutit paigutada radiaatori või muu küttekeha vahetusse lähedusse, samuti suvel palavaga otsese päikesevalguse kätte. Põrandaküttega ruumis tuleks arvuti asetada alusele.
Hooldamisest
Tuleb meeles pidada, et arvutid kuumenevad erinevalt. Lihtne integreeritud videokaardiga kontoriarvuti annab muretsemiseks vähem põhjust kui võimsa videokaardiga mänguarvuti. Võimas kuumeneb töötades tunduvalt rohkem ja vajab seetõttu hea ventilatsiooniga asukohta.
Halva ventilatsiooni puhul liigutavad arvutis asuvad ventilaatorid kuuma õhku korpuses lihtsalt ringi ja sellest on väga vähe kasu. Samuti peavad ventilatsioonile tähelepanu pöörama need, kes kasutavad korpuses passiivjahutust, st protsessoril või videokaardil on suurem radiaator ja müra vähendamise eesmärgil on ventilaatorid välja jäetud.
Teine oluline kuumenemise põhjus on tolm, mis ajapikku arvuti korpusesse koguneb. Puhtas ruumis asuva arvuti sisemust tuleks puhastada kord aastas, tolmuse ruumi puhul tihedamini. Puhastamiseks kasutage antistaatilisi lappe, pintslit ja arvutipoodides müüdavat suruõhku. Vajadusel tuleb võtta komponendid arvutist välja ja need eraldi puhastada.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ventilaatoritele, radiaatoritele ja korpuse õhuavadele. Kui kas või üks nendest oma ülesannet ei täida, on protsessori või videokaardi ülekuumenemine vältimatu.
Enne arvuti komponentide puutumist tuleb ennast maandada, puudutades suvalist maandatud objekti, näiteks arvutikorpuse raami, kui arvuti on välja lülitaud, aga juhe veel seinas (ärge unustage enne komponentide puudutamist ka juhet välja tõmmata). Vastasel korral on reaalne oht kahjustada mõnda komponenti staatilise elektri laenguga.
Samal põhjusel ei tohi arvuti puhastamiseks kasutada tolmuimejat.
Staatiline elekter on salakaval vaenlane. Kui inimene midagi puutudes n-ö särtsu saab, on tegemist vähemalt 1500-voldise või kõrgema pingega, madalamat inimene ei taju. Pärast villasel vaibal kõndimist saadav okk võib ulatuda 12 000 voldini.
Mikrokiibi kahjustamiseks piisab 400-voldisest (osa andmeil isegi 10voldisest) laengust, mis tähendab, et inimene võib näiteks arvuti mälu seda puutudes kahjustada, ilma et ta seda ise tunneks. Ja vähe sellest, tekkinud kahjustus ei pruugi kohe konkreetselt avalduda vigase komponendi mittetöötamises, vaid arvuti võib hakata imelikult käituma töötab aeglaselt, jookseb tihti kokku vms. Sellisel juhul on probleemide põhjust üsna raske tuvastada.
Arvuti probleemide põhjuseks võib olla halb toide. Meie vooluvõrgus ei ole pinge kõikumine ja katkestused haruldane nähtus, eriti suvel, kui on äikesetormid ja kuuma ilmaga tekib alajaamades kondensatsioonivesi. Katkestuste ja vale pinge eest kaitseb arvutit katkematu toiteallikas ehk UPS.
Kutsumata külalised arvutis
Tehniliselt töökorras arvuti puhul on suurimad peavalu valmistajad rämpspost ja arvutiviirused. Et Internetist on saanud igapäevane asi, puutub nende probleemidega kokku iga arvutikasutaja.
Rämpsposti eemalehoidmise rusikareegel on mitte levitada oma e-posti aadressi. See ei toimi sajaprotsendiliselt, sest postitajad kasutavad ka katse-eksituse meetodit, st saadavad ühte serverisse kirju võimalikult paljudele nimedele lootuses, et mõni neist aadressidest eksisteerib.
Et teie aadress ei satuks rämpsposti levitajate andmebaasidesse, järgige järgnevaid reegleid:
Ärge avaldage oma aadressi veebis. Rämpspostitajad kasutavad programme, mis veebist aadresse koguvad. Kui aadressi avaldamine veebis on vajalik, kasutage seda muudetud kujul. Näiteks: nimi(at)server.ee.
Ärge kasutage oma aadressi postitamisel uudistegruppides ega foorumites. Samuti ärge kasutage oma aadressi kasutajaks registreerimisel veebilehtedel, loosimistel ja ankeetides. Üks levinumaid viise inimestelt e-posti aadressi välja meelitada on pakkuda võita auhindu, tuleb ainult end kirja panna.
Registreerimisel on erandiks kohad, mida usaldate ja mille suhtes olete kindlad, et teie aadressi kurjasti ei kasutata. Kui mingi kodulehe osas ei ole täit usaldust, kuid on siiski soov end registreerida, võib selleks otstarbeks luua spetsiaalse meilikonto mõne tasuta teenusepakkuja serveris (Hotmail, Hot, Yahoo). Sel juhul laekub rämpspost eraldi postkasti ega häiri asjalikku kirjavahetust.
Mingil juhul ei tohi rämpskirjadele vastata. Sellega annate märku toimivast aadressist ja soovimatute kirjade hulk ainult suureneb. Kõige kindlam on rämpskirjad avamata kustutada.
Meiliprogrammid pakuvad rämpsust lahtisaamiseks palju meetodeid. Neist lihtsamad on aadresside blokeerimine ja kirjade filtreerimine märksõnade alusel. Siiski pole nendest palju abi, sest rämpspostitajad muudavad regulaarselt oma aadresse ja muudavad sõnade kirjapilti, et poleks võimalik märksõnu tuvastada.
Soovitav on kasutada mõnda iseõppiva rämpspostifiltriga meiliprogrammi, mis suudab pahna üldiste tunnuste järgi tuvastada. Miinuseks on see, et aeg-ajalt peavad need ka asjalikku kirjavahetust rämpsuks, kuid kasutaja saab alati sekkuda ja kirja kohta oma arvamust avaldada, mida programm ka tulevikus meeles peab. Näiteks Mozilla Thunderbird töötab pärast paarikuust treenimist üsna laitmatult.
Viirustest
Kui rämpsposti saamine on lihtsalt tüütu, siis viirused võivad arvuti väga kiiresti töövõimetuks muuta. Suur osa viirusi teeb panuse kasutaja rumalusele, st viirus ei ürita salaja arvutisse tungida, vaid kasutajat meelitatakse seda ise arvutisse panema.
Arvutis peab igal juhul olema paigaldatud viirusetõrjeprogramm ja sellel peab olema võimalus Internetist regulaarselt uuendusi tõmmata. Parimad viirusetõrjeprogrammid on tasulised ja nende litsentsi tuleb igal aastal uuendada.
Saadaval on ka tasuta programmid, mis ei pruugi olla kõige tõhusamad, kuid pakuvad siiski elementaarset kaitset, näiteks AVG Anti-Virus (http://free.grisoft.com/ ).
E-postiga saabuvad viirused tunneb ära kirjas oleva faili või lingi järgi ning lühike, tavaliselt ingliskeelne tekst kutsub seda avama.
Sama meetodit kasutatakse suhtlusprogrammides, nagu MSN Messenger ja Skype. Et viirused kasutavad nakatunud arvutis olevaid andmeid, võib see kiri või teade saabuda tuttava inimese aadressilt. Kehtib lihtne reegel: ärge kunagi avage ühtegi vähegi kahtlast linki või faili. Kui see saabub tuttavalt, tuleb enne avamist järele uurida, millega täpselt tegu.
Teine levinud meetod viirus arvutisse sokutada on pakkuda tasuta mingit tarkvara, mis väidetavalt kasutaja elu lihtsamaks teeb või halli argielu lõbusamaks muudab. Üks tuntud näide on lõbusaid emotikone ehk smileyisid pakkuvad programmid (n: Smiley Central), mis tavaliselt ka nuhkvara sisaldavad. Seega, ärge paigaldage oma arvutisse ühtegi programmi, mida teil tööks otseselt vaja ei lähe või mille turvalisuses te veendunud ei ole.
Viiruse võib oma arvutisse saada kahtlase väärtusega Interneti-lehtedelt, piraattarkvara kasutamisel, nakatunud andmekandjatelt jne. See loetelu ei ole täielik ja uusi meetodeid tekib kogu aeg juurde.