/nginx/o/2013/09/05/2249375t1h17c7.jpg)
BBC ajakirjanik leidis, et Jaapani madala sündivuse taga on rahamured ning riigi vähene toetus lastega peredele ja eelkõige naistele, kel ei õnnestu pärast lapse saamist tagasi tööturule pääseda.
Töömaiad jaapanlased saavad üha vähem lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapanlased ise näevadki madalal sündivusel kolme peamist põhjust rahamured, töö ja pereelu sobitamine ning emade vähene toetamine.
Lapse kasvatamine on kulukas ja noortel pole selleks tihti võimalust, sest palk sõltub väga palju vanusest. Paljud noored ja naised töötavad viletsa tasu eest ja tähtajalise lepingu alusel. Riigipoolne lastetoetus on väike, elamis- ja õppimiskulud aga suured.
Noorte paaride majanduslik olukord muutub veelgi keerulisemaks, kui naine lapse tõttu töölt ära tuleb, sageli vastu enda tahtmist.
Maal sünnib rohkem
On firmasid, kes ei ole huvitatud lapsepuhkusele mineva naise töökoha säilitamisest ja naine on otseselt või kaudselt sunnitud lahkuma. Väikefirmades ja keskmise suurusega firmades ütleb lapse sündides töökoha üles ligi 70 protsenti naistest.
Nende naiste jaoks, kes tööle ei naase, muutub olukord eriti raskeks. Pärast lapse sündi tööle naasvad naised kogevad peagi, et töö iseloom on muutunud ja karjääriredelil tõusmine välistatud.
«Paljud naised tahavad töötada ja lapsi saada,» rääkis koduperenaine Mitsuko Kamaya. Kuid siiski tuleb enamasti valida üks kahest ja teisest unistusest loobuda. Kamaya arvates saaksid naised rohkem lapsi, kui riik töötaks välja süsteemi, mis tagaks naisele töökoha säilimise kuni ta pärast lapsepuhkust tööle naaseb.
Neile muredele lisandub ka lapse kasvatamise praktiline külg. Varem, kui mitu põlvkonda koos elasid, oli emadel laste kasvatamisel rohkem toetust. Maapiirkondades, kus vana traditsiooni veel järgitakse, on sündimus riigi keskmisest märgatavalt kõrgem.
Enamik noori elab aga kitsas linnakorteris ja sugulastest eemal. Kui sünnib laps, ei suuda isa sugulaste puudumist oma kohalolekuga kompenseerida, sest kultuuriliselt tööle pühendunud inimestena veedavad nad enamiku aega tööl.
Töökeskne kultuur
2001. aastal läbiviidud elustiiliküsitlus näitas, et Jaapani abielumehed kulutavad päevas majapidamistöödele või lapsega tegelemisele umbes pool tundi. Üheks põhjuseks on traditsiooniline suhtumine Jaapani mehed pole nimelt söögitegemise, koristamise ja mähkmete vahetamisega harjunud.
Teiseks põhjuseks on niivõrd töökeskne kultuur, et tööpäev lõppeb alles hilisõhtul. Üks Tokio ärimees rääkis BBC ajakirjanikule, kuidas tema töökaaslase naine sai äsja lapse, ent mees näeb beebit ainult magades, sest naaseb töölt õhtul kell 11.
Seega võib lapse kasvatamine olla mõningatel puhkudel nii üksildane ja kurvastav, et paljud naised otsustavad piirduda vaid ühe lapsega.
Võrdõiguslikkuse probleem
Tokio järel on riigi madalaim sündimus Osaka linnas. Kui riigis keskmiselt sünnib üha naise kohta 1,26 last, siis Osakas 1,15. Sündimus pole kasvanud hoolimata viimaste aastate pingutustest tagada vanematele võimalus lapse kõrvalt tööd teha.
«Võime propageerida ideed, et lapse saamine on suurepärane ja luua selleks piisavalt turvaline keskkond,» rääkis Osaka linna laste- ja noorsooameti spetsialist Yasuko Baba, «Kuid me ei saa öelda, et saage nüüd laps. Kokkuvõttes sõltub see siiski neist endist.»
Endise sotsiaal- ja soolise võrdõiguslikkuse ministri Kuniko Inoguchi sõnul peab valitsus noori peresid rohkem aitama, kuid on vaja ka sotsiaalseid muutusi, et nii naised kui mehed saaksid tööd ja pereelu paremini tasakaalustada. Rahvastikukriis näitab elavalt, milles probleem seisneb.
«See väga suur demograafiline muutus ja hirm, et me ei suuda vananeva elanikkonnaga toime tulla, on viimas soolise võrdõiguslikkuse probleemideni,» rääkis Inoguchi.