/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2009/01/16/118436t1h8999.jpg)
Nordea Eesti juht Vahur Kraft ütles neljapäeval ajakirjanikele, et eurotsooniga liitumine 2011. aastal on Eesti jaoks vähetõenäoline.
Nordea: Eesti ei saa 2011 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine keskpanga president Kraft toetus seejuures Nordea analüütikuile, kelle hinnangul ületab Eesti valitsussektori defitsiit nii 2009. aastal kui ka 2010. aastal Maastrichti kriteeriume. Viimase järgi ei tohi valitsussektori eelarvepuudujääk olla üle kolme protsendi.
Nordea analüütikute hinnangul kujuneb 2009. aastal Eesti valitsussektori puudujäägiks neli protsenti ja 2010. aastal viis protsenti. 4,2-protsendist puudujääki prognoosis ka rahandusministeerium selleks aastaks. Valitsus seda aga ei uskunud ja eelarve tegemise aluseks on rahandusministeeriumi positiivne riskistsenaarium, mille järgi eelarve puudujääk on 3,2 protsenti SKTst. Eesti valitsuse sihiks on saada euro 2011. aasta algul.
«On suur oht, et Eesti ei suuda eelarve kriteeriumi täita,» ütles Kraft neljapäeval ajakirjanikele.
Kraft märkis, et Eesti peab leidma ka mõjukaid sõpru Euroopas, kes teaksid meie majanduselu probleeme ja toetaksid meid eurotsooniga liitumisel. Kraft lisas, et valitsus peab jätkama eelarvekärpeid, valitsussektori palku saab ja tuleb Nordea hinnangul veel kärpida.
Samas Kraft möönis, et Nordea pole majandussurutise tõttu pidanud oma töötajate palku kärpima. Palgakulud küll ei tõuse ja ümbervaatamisel on ka preemiate süsteem, aga palgad pangas langenud pole.
«Kui on tahtmist eurole üle minna, siis on tähtis eelarvega veel tegeleda,» lausus Kraft. «Oleme euro saamise nimel nii palju panustanud, et poolel teel pingutamine katki jätta oleks vale.»
Krafti sõnul on eurotsooni saamine niisama tähtis kui oli NATO või euroliiduga liitumine.
Kraft märkis, et Eestil võib tulla probleeme ka võlakirjade intressi kriteeriumi täitmisega. Eesti valitsusel küll võlakirju pole, aga sellega võrreldav intresside tase ei vasta Krafti sõnul Maastrichti nõuetele.