Kindlustuspetiste saagiks langeb aastas sadu miljoneid?
/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
8. oktoober 2009, 11:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/08/246908t1h330d.jpg)
Kindlustussektori esindajate hinnangul tuleb kindlustusseltsidel erinevate petuskeemide tõttu aastas välja käia kümneid ning isegi sadu miljoneid kroone.
If Kindlustuse kindlustusuurija Arvi Rohuniidu sõnul kerkib kindlustuspettustest rääkides alati küsimus, milliseid juhtumeid üldse pettusteks ja kelmusteks liigitada.
Samas lisas ta, et kui tugineda If Kindlustuse andmetele ja arvestada seejuures If Kindlustuse turuosaga, ulatuvad erinevate petuskeemide mõjul väljamakstud summad Eestis kõikide seltside peale kokku tõenäoliselt kümnetesse miljonitesse kroonidesse.
Seesam Kindlustuse turundusjuhi Tiia Pröömi hinnangul võivad pettuste kogusummad olla isegi suuremad. Näiteks hindab Seesam, et kõigi nende poolt sõidukitega seotud hüvitusjuhtumitest võib moodustada erinevate kelmuste ja pettuste osakaal 5-10 protsenti.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKL) juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul on kindlustuspettus nähtus, mille kohta on keeruline raamatupidamist jooksutada.
«Selle valdkonna mõtlejad kasutavad fenomeni mõõtmiseks sotsioloogilisi uuringuid, stiilis «mitu protsenti valimist tunneb rahuldust mõnusast mütsipanekust kindlustusandjale.»»
Eesti turul tema sõnul siiski selliseid uuringuid teostatud ei ole.
Kui aga uskuda Saksa sõsarorganisatsiooni (GDV, Kriminalitätsbekämpfung 2006) uuringut, on 10 protsenti kõigist nõuetest manipuleeritud. Sõidukite puhul on sama suhtarv koguni 24 protsenti.
Kui suur võiks olla taolise manipuleerimise rahaline mõju, selle hindamisest sakslased hoiduvad.
Samas olid Eesti liiklus- ja kaskokindlustuse väljamaksed eelmisel aastal kokku 2 miljardit krooni.
«Seega 24 protsenti labaselt rakendades saame pettusega seotud kahjude käibeks ligi pool miljardit krooni,» märkis Niinemaa.
Tema sõnul on rõhk sellel, et enamasti on tegemist olukorraga, kus niikuinii väljamaksmisele kuuluvat kahju kunstlikult suurendatakse.