/nginx/o/2009/09/27/241271t1h0a13.jpg)
Eesti teadlaste hinnangul ei vasta ilustatud pilt Nord Streami mõjudest neile tulemustele, mida näitavad arvutused ning Läänemere-äärsete riikide perede ja laste tervis võib sattuda tõsisesse ohtu.
Eesti teadlased: Nord Streami riskid on alahinnatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liikme Ivar Puura sõnul jagub küsimusi kahte rühma - neist üks jutustab mõjudest, mis toru rajamisega kindlalt kaasnevad ning teine juhtumitest, mille tõenäosus on väiksem, kuid tulemus katastroofilisem, näiteks toru lõhkemine, avariid või gaasileke, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Nende viimaste osas on Eesti teadlaste analüüsid leidnud, et Nord Streami ekspertide hinnangud võivad olla sada korda alahinnatud ehk risk toru plahvatamiseks 50 aasta jooksul ühtede arvutuste kohaselt võib ulatuda isegi kuni 30 protsendini,» ütles Puura.
Teadlaste jaoks moodustab teise probleemideringi kõik see ebameeldiv, mis toruga kindlalt kaasneb, näiteks toru paigaldamisel, aga ka miinide lõhkamisel põhjasetetest vabanevad keskkonnamürgid. Puura tõi näiteks ühe piirkonna Soomes, kuhu on kandunud hulganisti dioksiine ja elavhõbedat, mis kuhjuvad toitumisahelas, olles seeläbi ohtlikud mere elustikule ja inimeste tervisele.