/nginx/o/2009/10/07/246628t1ha6e4.jpg)
Tööandjate keskliidu küsitlusele vastanud 33 ettevõtjat kulutasid töötajate tervisele 2008. aastal koos erisoodustusmaksudega 20,8 miljonit krooni ehk keskmiselt 629 751 krooni.
Ettevõtted kulutasid mullu töötajate tervisele üle 600 000 krooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
30 protsenti vastanutest panustas töötajate tervisesse üle 500 000 krooni aastas. Alla 400 000 krooni tegi selleks kulutusi 70 protsenti vastajatest. Kaks ettevõtet toetasid oma töötajate tervist aastas kuni 2500 krooniga.
Kõige rohkem töötajate tervisesse panustanud ettevõte kulutas selleks 6 miljonit krooni. 2 ettevõtet tegid tervisekulutusi vahemikus 2-2,5 miljonit krooni ja 4 ettevõtet kulutasid selleks 1-1,5 miljonit krooni. Kolm ettevõtet tegid kulutusi vahemikus 500 000-800 000 krooni, 11 ettevõtet kulutasid 100 000-400 000 krooni ja 12 ettevõtte kulutused jäid alla 100 000 krooni.
Küsitletud ettevõtete töötajad said oma tööandjalt tervisetoetust (puhtalt kätte) keskmiselt 356,5 krooni kuus. 45 protsenti toetas oma töötajaid kuus 300-450 krooniga, 27 protsenti aga alla 100 krooniga. Vähim toetussumma oli 39 krooni ja suurim 1500 krooni kuus.
Keskmiselt kulutasid tööandjad oma töötaja tervisele koos maksudega eelmisel aastal 682,3 krooni kuus, millest ligi pool kulus erisoodustusmaksudele. Kõige sagedamini tehti kuus töötaja kohta brutokulutusi vahemikus 100-350 krooni.
Valdavalt kulutasid ettevõtted 2008. aastal töötaja tervisele alla 650 krooni kuus (77 protsenti vastanutest). Üle 1000 krooni tegi seda 23 protsenti ettevõtetest.
Tööandjate keskliit on valitsuse tähelepanu juhtinud asjaolule, et töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksunduslikud küsimused on jätkuvalt reguleerimata. Selleks, et tööandja saaks panustada oma töötajate tervisesse, tuleb tööandja makstava haigushüvitise tasakaalustamiseks muuta tulumaksuseadust ja sellised kulutused erisoodustuste alt välja arvata.
Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse summalise piirmääraga, mille ulatuses tehtud tervisekulutused saavad maksuvabastuse. Selleks võiks olla näiteks 2000 krooni kuus.